Videomeditatsioon nr. 230. 10.08.2025        Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 05.08.2025: „Inimkonnast on aina avatud palju tarku õpilasi Minule ja aitajaiks teile muile, kes te veel ei oska isegi püüda avada oma andeid ja oskusi endast.”

   Oskamise ja Õpetamise Salapära võib mõnele lugejale olla veel eriline viis näidata, et Elust Endast võib aegajalt avada End selline Energia. On ju need salapärased, olevusteks nimetatud Energiad meile inimestele veel kas igati või osaliselt võõrad. Võib olla nüüd on juba aeg avada Nende salapära või mingit annet natuke igale seda kirjutust lugejale. Minule Nende oskused ja salapärased anded on nii uued kui ka võõrad nagu teistelegi lugejatele, kuigi see kirjutus võib anda teile natuke teistsuguse pildi andeist teada Neist sellist, millest tavaliselt ei ole antud kellelegi just mingisugust teadmist. Päriselt ma pole mitte kunagi saanud Neist teada muud, kui et Nad on tavaliselt mõjutamas paljusid vaimseid asju meis inimestes.

Kuidas ma siis oskan neist kirjutada uusi teadmisi sinule ja teistelegi lugejatele? See on just selline asi, millest kavatsen selles kirjutuses kirjutada, nii et lugege ja katsuge püsida vaid avatuna tulevatele teadmistele. Ärge väheselgi määral seiske vastu sellele, millest nüüd kirjutan teile. Nii saate samas isegi natuke oma vaimseid väravaid Nende ruumidesse avatud. Ehk hakkate mõistma, kust ja kuidas need teadmised avavad end minule vanale mehele?

   Kui aeg oskab piirata inimese ruume täiesti kitsaiks ja samas ka suudab oma osaval moel siduda kinni meie füüsilise keha väga raskesse ellu ehk olema justkui kinni ajas ja selles teiseski ruumis ehk kinni väga mustast oskajast, siis ei toimu kuigi märkimisväärseid muutusi vaimses arengus. Kui oskame ise lahutada oma sisemise oskaja ehk oma kõrgema Mina isegi hetkeliselt sellest ruumist ehk aja ja selle teisegi nimega nimetamatu oskaja ahelatest, siis see väga eriline oskaja meis suudab avaneda paljudele peidus olevatele teistelegi osadele, kui vaid inimese raskemale poolele. Nendest meile lähim on ajast väljaspool olev ruum või teatud kehataoline, ütleksin väljaspool keha olev energiaväli.

Me inimesed nimetame seda mitme erineva nimega, minule see on vaid üks ruum, mis asetseb füüsilise keha väljaspoolel. Selles ruumis on tavaliselt meie oma osavam pool, kui ta on end avanud meie südamest. Sinna ruumi või välja me inimesed ise ei suuda asetuda kunagi, sest see ei ole enam kinnitunud aega ega sellesse teisegi nimega nimetamatusse, vaid täiesti teistsugustesse ruumidesse, kuigi on mingil erilisel viisil ka kinni füüsiliseski kehas. Seda sidet nimetatakse inimese ja kõrgema Mina sidemeks või kärjeks, kes oskab kinnituda mõlematesse ruumidesse samal moel. Sellest pole keegi kunagi suutnud saada veel täpsemat teadmist. Nüüd on ehk põhjust natuke praotada ka selle annet asetuda ülalpidama neid kahte eritasandilist ruumi üksteisest kinni. Alustan selle sünnist. Ehk millal see oskab asetuda  säilitama neid kahte täiesti vastupidist ruumi justkui kinni üksteisest?

   Kui ükski lukk või värav on saadud kas natuke praokile või täiesti avatuks nende kahe täiesti erilise ruumi vahel, see peidus olnud inimese osavam pool justkui avab end ärkvele kooma sarnasest ruumist ehk inimese südame sügavaimast sopist.

   See lukk või ahel avab end ise, kui oskus on saavutanud vaimsuse rajal teatud taseme ja Elu Ise tunneb esiteks seda olevat valmis avanema, meie ruum ehk inimese ruum siirdub hetkeks lahti ajast ja selle teisestki poolest aja välisesse ruumi. Sellesse nimetatud hetkesse sünnib see väga tundlik ja väga õhuke peen kiud kahe eri taseme vahele. Kuigi see kiud on õhuke, selle vastupidavust või energiat kunagi keegi ei saa enam katkestada või lahutada neid kahte ruumi üksteisest. See on igavene ja katkematu, kuigi oskab küll vahel osaval moel ka peidus olla. Siis on inimese ruum ja see väljaspool keha olev väli eraldi.

See toimub alati siis, kui inimene ise tunneb vajadust olla lahti sellest, mitte kunagi muul ajal, kui inimesse ei püüa kinnituda aja teine pool justkui inimese omal süül. Sellesse on siis asetatud selline tingimus või nägematu side, kes katkestab ise end vaid siis, kui sellesse pääseb mõjutama inimese abil see mustast mustem energia. Niimoodi vaid inimene ise võib katkestada selle sideme igasse sellisesse ruumi, kust oskame tajuda ajast lahti olevaid Energiaid, Andeid ja Oskusi ehk inimvaimudest alates aina kõige suuremasse ja osavamasse Olevusse ehk Elu Endani.

   Mõned oskajaiks end õpetanud küll teavad, et alati on olnud inimesi, kelle anded ja oskused on ületanud niiöelda tavalise inimese taseme juba nii, et ka tänapäeval ei osata öelda, kuidas need ja need asjad on osatud teha või suudetud saavutada või kas on need universumist tulnute tehtud? Nüüd võin vastata igale seda arutanule, et osa on ja osa ei ole. Kust ma tean, et nii tõesti on? Oskan vaid öelda, et nii tõesti on olnud ja vahel tulevikuski hakkab olema, et saate ise tunda samasuguste oskajate tegusid nagu sel kaunil planeedil elanud inimesed on varem kogenud.

Kunagi ma ei hakka avama teadvust selles asjas laiemalt, kuigi oskaksin seda teha küll. Miks, kuigi tean sellest asjast tõde?  Selleks minul ei ole väiksematki võimalust, sest seda teadmist hoitakse minugi eest peidus. Kas saite aru, armsad lugejad? Mina tean tõde, kuigi seda hoitakse minu eest peidus. Keegi teist ei suuda täiesti mõista, kuigi oleks ise juba väga selle tõe lähedal nagu mina, vanur nimega Erkki.

   Kui lähen veel natuke kaugemale oma ruumis ja samas avan neid sügaval  peidus olevaid muid väravaid, pääsen küll rääkima midagi sellist, mis, kes teab, avab teistki pea samasugust teadmist teie ruumidest. Kas oskate nüüd aimata, kui sügavale meis igas oskajaks õppinud tavalise inimese ruumi sündinu suudab oma osavamat poolt nihutada? Pole kuskil mingit sellist teadmist, millest kõigile ei võiks anda sama teadmist, kui teie osavamale poolele nüüd antakse. Kas oskate mõelda või mõista, et meis igaühes on täiesti samad teadmised kuskil ruumis saadaval, kui inimese ruumis olija suudab siirduda sellesse ruumi, kust seda võidakse talle avada või liigutada tema teadvusse? Nüüd avan natuke teadmist sellest eelpool olevast asjast, millest veel ei ole kunagi avatud avalikkusele midagi.

   Inimkonnas on aina olnud nii väga erilisi kui ka samasuguseid inimesi, ütleksin täiesti algusest alates. Siis, kui aeg hakkas piirama esimeste inimeste elu, siia paigutati kaasa kulgema teisigi olevusi justkui aitama selleaegseid alguasukate hõime ja hõimu sarnaseid, ütleksin ühiskondi toime tulema kõige raskemate ajaliste väljakutsetega. Ehk suurte kiskjate kui ka mõne muugi takistuse, mida väljaspoolsed eri planeetidelt saabunud olevused suutsid aidata või kõrvaldada.

Võib olla kõige suurem kasu neist väljastpoolt tulnutest oli nende andekus ja mingisugune salapära käsitleda muu seas maapinda ja põhiliselt kivide või nende raskusjõust sündinud raskust. Nad suutsid kõrvaldada kivide raskust ja ka töödelda kividele soovitud kuju omal osaval viisil. Me saame veel tänagi imestada, kes need on paigutanud ja kuidas neile kohtadele, kus need edasi on igale soovijale näha? Samamoodi võime imetleda ja imestada, kuidas neid massiivseid kiviplaate on suudetud kujundada teatud vormideks? Veel tänagi ei suuda oskused ümber paigutada vastava suurusega kiviplaate nendesse kohtadesse, kus need on olnud nähtaval juba palju kümneid ja isegi sadu tuhandeid aastaid.

Nüüd vastan neile imestajatele öeldes: miski ega keegi ei ole kunagi ümber paigutanud neid kuhugi, vaid need on omal moel ise liikunud nendesse ruumidesse või paikadele, kui Elu Ise on käskinud neil siirduda. Samamoodi neist plaatidest ja suurtest kivirahnudest on saadud soovitud kujulisi vaid Tema käsul.

   Ent kas oskad nüüd mõelda, kas on need väljastpoolt tulnud olevused mingit moodi mõjutanud Elu Enda abil nende liikumistesse ja viisidesse? Mõtle sellele küsimusele hetk vaikuses … . Mis sa vastad? Ehk mina vastan iga lugeja poolest öeldes: ei otseselt, vaid natuke kaudselt.

   Asetusin isegi sellesse sügavasse vaikuse ruumi ja nägin siis erilisi nägusid. Osa neist meenutas puhtalt inimese nägusid, osa taas loomade. Miks? Neist universumist saabunutest osa olid väga kaugelt inimeste sarnased, osa mõnede nüüdsete tuntud loomade sarnased. Kas oskasid need aidata selleaegseid inimesteks nimetatuid? Nii, ehk mõned neist oskasid, kuid üldsegi mitte kõik, vaid osa neist elab edasi meiega koos tänasel päevalgi sellel kaunil planeedil samasugustena, kui siia tulles.

   Kes siis olid need, kes suutsid olla koos Elu Endaga juba siis ja said Temalt soovitud viisil abi? See võib nüüd natuke šokeerida sind armas lugeja, kui vastan öeldes keegi või mõned ehk sinu esi-isadest ja esiemadest – üldsegi mitte keegi neist universumist tulnutest mitte kunagi. Nende huvid olid seotud inimeste käitumisega nende vajaduste rahuldamiseks. Ehk sagedamini seksuaalses läbikäimises või tööde teha laskmises nende vajaduste järgi. See nende käitumine inimeste suhtes mõjutas nii, et neil ei lubata kunagi tulla tagasi sellele kaunile planeedile, vaid nad peavad püsima oma ruumides või oma planeetidel, oma vajadusteks alistades vaid madalamal tasemel elavaid.

   Pöördun tagasi veel selle põhilise vastuse juurde ehk esivanematesse, kes suutsid suhelda Elu Endaga. Neist vaid väga vähesed olid piisavalt arenenud vestlemiseks Elu Enda ja Loojaga ja said ka Neilt mõlemalt abi just nende massiivsete kivide ja plaatide liigutamiseks kui ka kujundamiseks. Kuidas nad suutsid saada nende kahe Suurima Energia, ütleksin sõpradeks ja said isegi neilt vajalikke teadmisi ja salapära nende asjade tegemiseks? Nii, nüüd annan selle kirjutamise vastamiseks Elule Endale.

   Nii, armsad Erkki lugejad, kunagi on olnud oskajaid, kelle abil olen avanud oma oskusi nende kasutusse. Need erilised abi andmised on aina olnud vaid vähestele antud abi sarnased kaitse andmised. Ehk eriliste kaitsemüüride või ehitiste sarnased, et elu neil oleks mingit moodi turvaline ehk kaitstud väljastpoolt tuleva ohu vastu. Tavaliselt mitte kunagi mitte midagi muud. Need oskajaiks õppinud esivanemad olid siis väga osavasti hingestatud ja suutsid Minuga suhelda ja natuke ka Loojaga. Väga vähestest välistelt planeetidelt tulnutest ei olnud inimestele märkimisväärset kasu, vaid pigem kahju.

See on põhjus, miks Mina ei luba praegugi neil asetuda sellele planeedile oma oskamiste ja vajadustega. Nende hulgas on samu röövijaid ja ära kasutajaid nagu olid kunagi varem siia asetunud. Inimkonnale on aina parem ise õppida lahendama oma raskuseid, on need siis millised tahes. Mina oskan küll edaspidigi aidata igat Minult abi palujat omal osaval moel, kui esiteks oskate ja õpetate oma osavamat poolt ja, kes teab, ka inimlikumat poolt pidama samamoodi ühendust Minuga nagu mõned teist juba tuhandeid aastaid varem elanud sugulased oskasid. Nii vastan küsimusele, kes õppisid ja hoidsid Minuga ühendust juba kümneid tuhandeid aastaid varem sellel kaunil planeedil?