Videomeditatsioon nr. 239, 12.10.2025    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 10.05.2025: „Inimese pojast avatakse selles kirjutuses jälle uus ruum.”

   Olen nüüd asetunud vaatama mingit, ütleksin kogemise ja kohtumise ruumi, kus oskan olla, kui olen aitamas ja ka ravin inimesi või vahel isegi loomi, kui asetun temasse või sellesse koos Elu Endaga. See toimub siis, kui teen tööd Elu Enda kätena, mitte muul ajal. Teistes ühendustes ehk olles ühendunud oma kõrgema Minaga või mõne teise tähtsa osava ruumi kaudu sinna kõnealusesse Suurde Energiasse, Andesse ja Salapärasse, olen siis natuke teistsuguses ruumis. Ainult aitamisel, ravimisel ja vahel isegi tehes natuke väikseid imesid aidatavale, olen siis täiesti teistsuguse oskuse kaudu justkui asetunud Elu Endaga koos väga erilisse ruumi.

Keegi meist aitajatest ega muudegi muutumiste ajal ei saa tajuda seda ruumi, kui ei ole asetunud esiteks hetke olema lahti oma teistest ruumidest. Siis iga muugi oskaja peab alati oskama lahkuda kõigist sellistest ruumidest, mis on mingil moel kinnitunud nii aega kui ka selle teise olendi ruumidesse, isegi natuke. See nimega nimetamatu mitte kunagi ei või olla väheselgi määral meist kinni või avanenuna. Seda väga puhast ja väga kirgast ruumi on siis vaja osata avada, et sellesse erilisse ühinemisse oleks võimalik pääseda isegi ajutiselt. Minule see avab end nüüdsel ajal isegi siis, kui vaid oskan mõelda aitamisest või kellelegi raskustele antavast abist. Kuid siis, kui asun kas ravima või tegema inimeses või vahel loomaski mingit muutust, minus avab alati end see väga jõuline ja väga osav uus ruum. Ehk olen nüüd avanud oma ruumiks veel natuke laiema ja kirkama uue ruumi, kui asetun ühinema Elu Enda ruumi Temaga. Sellest ruumist tahan nüüd natuke rääkida teile, kallid lugejad. 

   Mõned kaaskulgejad ehk need inimesed, keda oskan aidata ja ravida, ei taju seda uusimat ruumi erilisel viisil, vaid pigem tajudeski tunnistavad Elu Enda asetumist oma ruumi või natuke tugevamalt ja vahel isegi hetkelise, ütleksin elektri sarnase väikese sädeleva pistena teie füüsilistes kehades. Miks ka elekter ilmutab teis? Selleks, et siis Elu Ise lubab sellel erilisel energial end avada Temast inimesse. Olen oma füüsilises kehas sageli tajunud neid elektrilisi pisteid tekitavat vahetevahel vägagi tuntavat kogemust ilma väiksegi kahjuta. Oskamise ja Õppimise Seadused asetuvad nüüd rääkima, mida need elektri sarnased pisted toovad meis inimestes justkui esile.

   Rõõmusta Erkki, kui tajud neid elektrilisi pisteid oma füüsilises kehas. Siis sinus toimub alati väga suuri ja tähtsaid muutusi. Elust Endast kantakse üle kehasse midagi Temast Endast ja sinu natuke rasked ja sageli ka oskamatudki ruumid asetatakse kõrvale, nii et oled justkui tõusmas aste astmelt  täiesti uutesse olukordadesse nende elektriliste pistete abil. See tähendab uuelaadsete ruumide avanemist sinus ja samas vanade raskete ruumide kõrvaldamist sellistesse kohtadesse, kust sul pole vaja kunagi avada midagi, vaid tunda rõõmu nende lõplikust lahkumisest. Sama kogevad sinu aidatavad. Neis neid muutusi tehakse natuke, ütleksin hellemini. Ehk need elektrilised sädemepisted või tajud on palju, palju õrnemad ja samas ka ettevaatlikumalt tehtutena ka aeglasemalt mõjuvad.

Igale aidatavale need on ka individuaalsed ja tema oma arengule toetuvad. Mitte kunagi ravitavale pole väiksematki kahju, vaid aina väga suurt ja tähtsat kasu tema vaimsele arengule. Inimesest siis kõrvaldatakse nende elektriliste pistete abil vaid sellist, millest on olnud talle mõnikord mingit kahju või haiguste tekitatud vaevu. Seda lammutamist Meie, Seaduste Valvajad, peame aina väga vajalikuks teie arengule ja tõusule üha kirkamatesse ja kirkamatesse ruumidesse selle ruumi suunas, kus Elu Ise hoiab oma ruumi avatuna ja kuidagi ka väga, väga puhtana kõigist raskustest – olid need siis inimeste põhjustatud või kellegi väljaspoolse poolt teisse asetatud. Nii Meie, kaks väga tähtsat Valvajat, oskame rääkida sinus ja mitmetes ravile tulijates toimuvatest elektriliste vooluringide mõjudest inimeste muutustele. Nende saajad on mingil viisil valitud ja muutuvad või on väga osavaiks endid juba muutnud kõrgele tõusvad aitajad, ravijad, teadjad ja isegi väga erilised muudki inimesed, kelledest ilmselt tuleb väga tähtsaid käsi Elule Endale.

   Kui ühest ruumist avatakse muidki ruume, inimesse koguneb palju sellist, millest eespool need kaks tähtsat Seaduste Valvajat teadsid rääkida. Seal on siis natuke jäänuseid varasematest ruumidest, millest olen neis kirjutustes teile tihti rääkinud, armsad lugejad. Inimese oma ruumi võib jääda vanadest ruumidest natuke mingit jäänust, või tuleks ehk öelda koore sarnast või mingit keemilist jääki, mis on temas vaid väikese raskusena või selle sarnasena mingites välispidistes soppides. Miks nii? Kas need ei siirdu meist kõrvale, kui edeneme ja saame kasutusse uusi natuke osavamaid ruume? Üldse mitte, vaid nad jäävad või jäetakse endistele, ütleksin olemise paikadele mingil viisil peitunutena ja natuke kurnavate koortena möödunud oskustest.

   Kes siis nüüd oskab avada minus seda teadmist nii osavalt? Kas oskad sina, armas lugeja, püüda arutada seda küsimust? Või kui mina, vana mees esitan küsimusi siia kirjutusse, kas oskad mõelda, kes annab neile vastuseid? Mina tean, et need ei tõuse minust ehk vana mehe ruumist, isegi mitte minu kõrgemast Minast ega Elust Endast, vaid kuskilt mujalt. Kust siis? See uus ruum minus võib nüüd ise püüda vastata oma küsimustele ilma kellegi suurema ja osavama Energia abita. Kas olen siis saamas või lõpuks juba saanud oma uueks ruumiks sellise oskaja, kes suudab anda minu oma küsimustele neid väga targalt tunduvaid vastuseid? Nüüd seda kirjutamist jätkab Elu Ise.

   Tänan, tänan, tänan. Kes oskab, temast Mina avan neid uusi ruume, uusi oskamisi ja natuke alati üha osavamaid ruume oma oskustest. Vastan siis sinu küsimusele poeg Erkki: Oskad ise juba avada õigeid vastuseid Minu mingisugustest teadmise ja salapära ruumidest ehk Akassilisest teabehoidlast või arhiivist. Sellesse arhiivi või teabehoidlasse Mina avan inimestele otsekasutamiseks neid väravaid vaid harva. Oled nüüd ise edenenud selle uusima ruumi kaudu sellesse olemisse, kust Ma avan neid väravaid valitud oskajatele isegi nende omaks rõõmuks, vaid aidates neil teha tööd üha kiiremini ja üha osavamini.

Nii Mina, Elu Ise, oskan aidata sinust Erkki Endale endisest osavama käe aitama teisi aidatavaid üha osavamalt ja isegi kiiremini kui hetk tagasi. Olgu see uus ruum kingitus Minult, Elult Endalt, sinu kasutusse poeg Erkki. Keegi ega miski ei saa kunagi takistada sind tõusmast veel paremaks ja osavamaks käeks, sest Mina, Elu Ise, ristin jälle uusima käe selle tasemeliseks aitajaks, ravijaks ja isegi uusimate oskuste kandjaks, millest vaid väga vähesed saavad nime olla ka Minu ja Minust tõusvate kinkide kandja.

See uus nimi on igavene ja alati avanev, kui aitad, ravid, teed tööd ja võtad lahti aidatavatest nende kõige raskemaid vaevusi, poeg Erkki. Nende sõnade ja lubadustega Mina, Elu Ise, tulen alati kaasa avama kõiki, täiesti kõiki, selliseid oskusi ja andeid kasutusse, mida kannavad vaid väga targad ja väga osavad uusimad käed nimega kannan Elu Ennast kätes.