Videomeditatsioon nr. 214, 13.04.2025               Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 1.3.2025: „Igavik avab nüüd natuke uut teadmist igale lugejaks asetunule.”

   Tavaliselt me inimesed tunneme end olevat juba natuke avatud paljudele uutele asjadele. Oskame kohata isegi sellist, millest me ei ole kunagi varem teadnud midagi, kuid suudame vastu võtta seda ilma täheldatava ebaluseta või mingi vastuseisuta,  püsides sellest igati lahti. Kas tõesti oleme valmis juba vastu võtma isegi sellist, millest keegi meist ilmselt ei tea kuigi palju või üldse midagi? Vaevalt, et oleme, kuid avan nüüd sellist teadmist sinule, armas lugeja, et vaadata või kogeda, kas oled sina juba natuke rohkem valmis kui mõni teine sinust natuke kahtlevam ja raskemalt mõtlev inimene. Kes siis nüüd oskab minu kaudu kirjutada sinule ja teistelegi selle kirjutuse lugejaile? Kas mõtleksid hetke, et oleksin vanur nimega Erkki ja samas oskaksin olla ka selline, kes oskan avada seda kirjutust sinule, armas lugeja?

   See viis kirjutada võib edaspidi tunduda sulle natuke eriline ja isegi imelik, kuigi ise tunnen oskavat olla edasi Erkki nimeline vanur ja natuke ka Elust Endast avanenud väga, väga õhuke killu kild Tema ruumi. Minust see uus ruum on vaid väga nõrk ja eriti osavaks õppinud osakese osa palju targemast ja edaspidi palju osavamaks arenevast valgest oskajast, kellele pole kunagi antud nime või nimetust, see oskab vaid olla ja edasi arendada end üha osavamaks ja mingit moodi ka andekamaks.

Oskamise ja Õppimise Seadused siis lubavad minust avanenud oskajaks õppinul asetuda kirjutama teile lugejatele jälle uut kirjutust, kuigi keegi meist lugejaist vaevalt, et kunagi hakkab aimama ja mõistma, miks neid Erkki abil tehtud kirjutusi nii sageli lugemiseks tehakse? Kas lubavad need esile toodud Seadused, et saate jälle lugeda üht sellist kirjutust, millest väga vähestel inimestel on natuke teadmisi või pole üldse?

Sina, kes juba aimad, millest hakkan kirjutama, saad natuke pettuda. Seda ükski lugeja pole aimanud kunagi väheselgi määral, sest sellest ükski inimene pole kuulnud kunagi varem. Alustan nüüd selle avamist täiesti algusest ehk sellest, miks ma seda kirjutust nüüd kirjutan teile, armsad lugejad?

   Kui inimkonda  ja esimesi inimesi ei olnud veel olemas, toimus loomariigis midagi väga erilist. Esimesed kaks uudset looma sarnast, ütleksin, olevust sündisid ühele ahvi emasloomale, kes sünnitas need uusimad järeltulijad väga erilise isaahvi eostatuna. See isaahv oli väga osavaks õppinud ja edenenum mitut moodi, kui teised tema lähedased.  Ta kõndis pea kogu aeg väga kindlalt püstiasendis kahel jalal, kuigi oli oma esivanemate sarnane mõnes muus asjas. Ehk liikus nendega koos tavaliselt maa pinnal ja juba harvemini puudel. Mille poolest ta siis erines veel teistest ahvidest, kui liikumises püsti asendis? 

Tema kombed olid väga lähedal nüüdsete inimeste ümbruse tundmise kommetele. Temal ilmnes mõistmiseks palju uusi jooni, millal on aeg teha midagi ja millal puhata ja olla vaid ning tunda rõõmu oma ruumist, midagi tähtsat tegemata. Kas võib selline viis tunda asju siis edendada ahvist siirdumist natuke inimlikumasse ruumi? Üldsegi mitte, vaid see, kuidas ta siis õppis natuke mõtlema tulevat ja seda, mida millalgi oleks põhjust teha, kui ette tuleb uusi probleeme või uudseid olukordi lahendamiseks. See oli andekus, hakata juurdlema, kuidas lahendada ette tulnud asju uuel viisil. See uus oskus või anne siis aitas temast avaneda selliseid oskusi, mis aitasid moodustada temas täiesti uusi oskusi ja uudset õppimise salapärast ruumi tema ajudes.

   Nii mina, kes oskan nüüd kirjutada seda lugu sulle, tavaliselt ka arutlen, kas võiksin teha midagi sinu heaks ja võib olla isegi inimkonna heaks, selles nüüdses väga erilises olukorras, kus ilmselt kaks täiesti vastupidist inimolevust on üksteisega riius? Kelledest mina nüüd püüan avada sinule midagi uut või väga vana riiu sarnast asja lugemiseks? Kas mõtlen, et kaks täiesti vastupidist ruumi on mingil moel jälle asetunud üksteisele vastupidisel moel peaaegu sõja lävele? Jah, just siit mina püüan tuua esile mingit täiesti erinevat nägemust justkui uuel moel sulle arutamiseks, armas lugeja. Mõnele see viis asetuda vaid hetkeks vaikuse ruumi ootama salapära avanemist talle abiks, või olla nii uus kui ka eriti vanade salapäraste annete avanemise ootus abiks. Täiesti uudne viis hakata lahendama isegi peidus olevate salapärade abil mitmesuguseid raskusi või isegi sellist, mida ei ole kunagi varem tulnud lahendada.

Oskamise ja Õppimise Seadused siis suudetakse tõsta meist igaühest esile vaid vaikuse olukorras. See salapära või mitmesuguste annete ja salapäraste oskuste avanemisest tõusev ruum ehk on paljudele lugejatele veel väga imelik viis asetuda lahendama oma probleeme, või kas on kõigile? Vaevalt, et kõigile, kuid päris paljudele. Ise oskan vaikseks muutudes lahendada omad, vahel väga suured asjad koheselt, ütleksin. Kuidas ma siis olen õppinud omal viisil lahendama paljud raskused kas kohe või vahel natuke oodates nende lahendust, midagi tegemata?

Vaikuses oskavad need asjad ise asetuda õige targalt ja osaval moel justkui lahendama ise oma probleeme. Kas siis asjadki oskavad minna justkui oma oskusega õigesti? Just nii. Mingi asi või lahendamatugi juhtum ei ole kunagi ülepääsmatu, vaid alati lahendatav kas väga või täiesti osavalt ilma suurema, ütleksin lisaprobleemita. See õpitud viis on vahel väga osav ja eriti suutev energia, anne ja salapära, kui me inimesed, loomad või isegi mõned taimedki vaid oskame oodata, et mingid salapärased oskajad meis või meist avavad oma anded ja salapärad tegema tööd nende probleemide lahendamiseks vaikuse ruumis.

   Kas see viis tundub teile, armsad lugejad, täiesti võimatu? Või täiesti võimaliku viisina õppida ja õpetada ise end leidma mitmesuguseid uusigi lahendeid justkui tegema tööd vahel   vägagi raskete asjade lahendamiseks? Minule ja mõnedele minu osavatele õpilastele see viis lahendada vahel vägagi raskeid asju, on juba täiesti normaalne viis minna vaid hetkeks vaikuse ruumi. Või vahel natuke pikemaks ajaks õppima ja õpetama oma osavamat poolt lahendama raskeidki asju kiiresti ja täiesti osavalt.

Kas märkasite, armsad lugejad, kuidas eespool tõin esile mõiste osavamast poolest? Kes või mis on see osavam pool meis inimestes, loomades ja isegi teatud taimedes? Kas võib seda nimetada mingiks osaks või pooleks? Võib olla või ainagi mingiks ruumiks meis inimestes ja isegi loomadeski, kuid üldsegi mitte taimedes.

Taimedes seda samasugust oskajat sõna otseses tähenduses pole, vaid neis on selle asemel mingisugune energia sarnane, nimetaksin seda, kasvõi olevuseks. Ehk mingi vaimu ülal pidav ruum nende geenides. Neis siis elab meile inimestele täiesti võõras energia, mis suudab peaaegu sama hästi lahendada taimede eest nende ellu tõusvaid raskusi nagu kahjurite tõrjumisest teame. Oskamise ja Õppimise Seadused on siis just neid energiaid, andeid ja salapärasid ülalhoidvatena asetumas selles vaikuse ruumis appi avama neid oskajaid justkui tööd tegema. Ehk lahendama probleeme ilma, et ise oleksime neist mingit moodi hooles või hirmul.

Kas oskate nüüd seostada, miks mina oskan rääkida ja natuke avada sinule ja teistelegi selle kirjutuse lugejaile sellist teadmist uuest viisist lahendada probleeme ja vahel sellistki, kus sina ja mõned muudki inimesed just nüüd hakkate elama, ütleksin hirmudes või isegi väga raskel viisil hooles olles?

Kas võite mõelda, et igale inimesele see nüüdne väga raske ja eriline mure sõja levimisest, võiks lahendada ise oma oskamatusi ilma väiksemagi vajaduseta kellegi väljaspoolse asetumiseta lahendama sellesse probleemi asetunuid, ütleksin väga, väga kurbi oskamatusi olla lahti sõdimisest? Nii, olen aina valmis tegema kõike, et rahu valitseks inimeste vahel ega väiksemadki vihameelsused ei asetuks takistama inimesi lahti olema sellisest oskajast, kes on aina iga sõja ja iga muugi vägivalla taga. Seda olendit mina nimetan mustaks energiaks. Selle ainuke eesmärk on põhjustada kaost ja isegi julmust inimeste keskel.

Sellepärast mina, kes oskan õpetada ja ka nõustada sind, armas lugeja, olema aina rahulikuna kui ka minema sellesse vaikuse olukorda vahetevahel vaatama ja ootama, mida sulle sealt kas näidatakse või avatakse kas vaatamiseks või mingil moel tuuakse esile tundmiseks. Need samad oskajad siis suudavad kas näidata või mingil viisil tuua esile midagi justkui kogemiseks selles väga sügavas vaikuse ruumis, kui vaid oskad minna sinna väga osavasti ja väga õppinud viisil ja olema hetke või vahel natuke pikematki ajalist aega.

   Nii minust oskab kirjutada see oskaja, kes on Elust Endast end avanud ruumi väga õhuke ja õrn oskaja, kellele olen andnud nimeks nüüd esimest korda vanur nimega Erkki ja temas elav killukese kild Elu Enda suuremast ja osavamast poolest. Ehk Tema kõige sügavamast ja osavamast ruumist tõusnud uus ja vana Õpetaja ehk Looja Poeg ilma vähimagi aja ja ajatuse tekitatud  karmalise vaevuseta, vaid sügavalt igavikust.