Pühapäeval,
14.juulil 2024 kell 10
Vaata ja osale uuesti
Osalejaid: 95
Videomeditatsioon nr. 192, 14.07.2024. Lille Lindmäe
Erkki Tuomala 23.06.2024: „Ühest vanakesest oskan jälle kirjutada midagi väga osavat ja õpetavat igale tema õpilaseks edenenule.”
Ühes ruumis te inimesed olete täiesti tavalises inimese, ütleksin tüüpilisemas olemises. Ehk olete justkui asetunud just sellesse olukorda, kuhu teid on aegade alguses osaval viisil paigutatud nii elama kui ka arenema sellele väga, väga kaunile ja väga erilisele maaplaneedile. Samas olete saanud kandmiseks ka oma sugulaste niiöelda pärandi või päritu oma nuhtluseks või ka rõõmukski, teie ruumis oskavad samas ka esile tulla aegajalt neist pärituist asju või mingitest mälestustest ka neid teistegi esivanemate tegemistest või oskamistest mingisugust karmat katsumuseks. Nende karmaliste mälestuste kaudu hakkate aegamisi avanema ka oma sugulaste tegude teatud oskamatustele või vahel oskamistelegi justkui tahtmatult.
Või peaks ehk ütlema ilma, et ise olete mingil moel olnud mõjutamas nende esile tulekut. See karma või juba saatusekski nimetatud keemiline paigutus ehk nüüd räägitu just nii või sel viisil teile lugejatele. Kui Minu, Elu Enda, ütleksin komme, on avada oma teadvust teile justkui avatuks. Ja samas ka nii, et ise õpiksite mõistma, miks teist keegi hakkab ise saama vahel vägagi erilisi kogemusi, kuigi on osanud elada juba väga, väga rõõmsal ja osaval moel oma elu inimesena?
Siis, kui olite veel vaimuna ehk te ei olnud heaks kiitnud seda, ütleksin otsuste poolt mõjutatavat muutust olla palju, palju muudki kui vaid vaim, teie teatud anded ja salapära muudeti palju, palju raskemaks ja isegi selliseks, millest keegi teist ei olnud tegelikult varem teadnud midagi. Vaid sattusite natuke enne siirdumist kehaliseks inimeseks justkui esimest korda tajuma, et teis toimub suuri ja raskeid muutusi sünnihetkel. Neist kõige raskem oli teatavasti see suguvõsast saadud pärand, kuigi selle kõige raskemaid ruume te ei osanud veel tollal mingit moodi tajuda, siis veel teada, sest need osati sellal hoida väga osavasti teilt igalt vaimuks nimetatult sügaval peidus.
Miks nii julmal moel hakkasime hoidma teie vaime justkui teadmatutena tulevikust inimestena? Sellele Mina ka, Elu Ise, ei ole kunagi saanud kuskilt teadmist, kuigi olen need Seadused Ise osavasti justkui asetanud oma piiranguteks, kasutades oma oskusi teie inimeste, ütleksin loomiseks Looja abil. Nüüd Mina, Elu Ise ja teie tegelik Isa ehk Looja, kes on osaliselt Mina või Minust lahkunud osa, tahame uutmoodi muuta seda Seadust natuke, ütleksime teid inimhingi rohkem mõistvalt osavamateks. Või ainagi selliseks, kus te saaksite paremini mõjutada oma sündimist inimestena. Miks Me, kaks Suurt Energiat, Suurt Annet ja Suurt Oskust, tahame just täna (23.06.2024) muuta oma Seadust nii, et saaksite endisest täpsemat teadmist tulevikust inimestena juba enne sündimist?
Kas see varasem Seadus polnud ka teie kahe esile toodud või asetatud?
Muidugi oli, kuid kui aeg on mingil moel siirdamas oma ruumi üha raskemaks ja raskemaks, Meiegi peame sekkuma selle väga raske energia poolt põhjustatavatesse muutustesse nii, et lubame Endilt seda muutust teile, et oleksite üha rohkem kaasas oma tuleviku avanemise kogemisel. Siis te inimesteks siirduvad inimvaimud saate teada endisest paremini, milliseid pärimusi hakkate kogema või avama omale ehk kogemiseks, kui tunnete või tahate enda avamistega tulla aitama sugulasi lahti nende karmade lahkumiseks tulevastes inimeludes. Seda väga, väga nõudlikku pärandit siis hakatakse avama väga osaval moel justkui nähtavale enne sündimist sellele eriti raskele planeedile. Kuidas see nüüdne planeet siis hakkab muutuma, kas see on edasi peaaegu samasugune või tulevikus väga eriliseks muutununa raskem elamiseks?
Nii, ehk Mina, Elu Ise, pean avama natuke sedagi poolt teile lugejatele, sest te ju olete just need või nende mingi osavam pool, kellel oleks juba põhjust teada, millisesse planeeti ainagi osa teist nüüdsetest tuleb tagasi kogema ja õppima elamist tulevaste sugulaste osadena või kildudena. Mõned teist nüüdisinimestest hakkavad tulema tagasi oma sugulaste, ütleksin osadena või killustatud olevustena. Siirdute siis jälle vaimudena tagasi kas sellele planeedile või siirdute mõnedele teistele, kui olete jälle kogenud selle praeguse elu surmad või surma ja muutunud tagasi oma ruumidesse vaimu kujul või kujudes.
Seda Mina, Elu Ise, nimetan osaval moel oma kildude tagasi saatmiseks õppima, kuidas inimene peaks oskama areneda nii inimestena kui ka Minugi osadena, olles sellel väga erilisel planeedil kas esimest korda või vahel isegi mitmeteski varasemates osaeludes. Igale, täiesti igale, inimese ruumi sündinule, Mina, Elu Ise ja teie Looja oleme koos kokku leppinud, et iga inimene peab suutma ise avada Minu ja Looja omadest inimese ruumidest ja teile mingil uuel viisil asetuma arenema algul inimestena ja natuke hiljem enne surma ka vaimsete olevustena. Kuidas te suudate sellesse ruumi end üle viia või oskate siirduda, see jääb igale inimeseks sündinule oma ülesandeks. Osa teist edeneb väga kiiresti, osa mitte üldsegi, vaid võib põhjustada omale väga raske koorma oskamatust lisades.
Mõned teist siis taanduvad edasi ja osa taas areneb selliseks nagu need, kelle kohta Mina ja Looja hakkame ütlema kas oma Poeg või Tütar. Kunagi keegi teist ei ole arenenud veel selle eelpool nimetatu sarnaseks, olles lapse ruumis, vaid natuke hilisemas eas. Miks lapsed ei ole suutnud areneda juba samasse ruumi? Selle kohta Mina ütlen, et nende lapsepõlve pole kunagi vaja häirida nende suurte muutustega liituvate, ütleksin avanevate kogemustega. Nende karmalised ja muudki muutumised on paljudele liiga suured või väga raskete kogemuste avanemine. Nende ruumid või mingid muutumist mõjutavad kogemused vajavad väga osavat ja arenenud meele tasakaalukat annet valitseda oma tundeid ja meelt. Selleks vajate suurt tarkust, et muutuda Minu ja Looja oma Poegadeks ja Tütardeks, mitte kunagi siis Lasteks.
Paljudele see muutumise Seadusega seotud kogemus on aina väga, väga nõudev kui ka eriti eriline aeg tõusta justkui inimese ruumist väljapoole ja õpetada elama ka selle ruumi lähedal, kus ta on aegajalt peaaegu sama Minu ja Loojaga. Nüüd üks teist Poegadest avab seda ruumi nii, et igaüks teist lugejatest võib ise mõelda, kas ta on minemas samasse ruumi või ehk on juba siirdunudki, nii et lugege armsad lugejad, kuidas Erkki on kogenud oma siirdumist inimese ruumist Minu omaks Pojaks ilma, et oleks kunagi kartnud midagi või kedagi muutumise ajalisel ajal.
Nii, kes oskab, see peab siis õpetama teisi. See väga vana ja eriti osavalt end avanud lause räägib, kuidas mina vana mees pean oskama ka õpetada sind ja muidki lugejaid, kui Sina, väga armas, Suur Energia, Suur Anne ja Suur Salapära, palud mul aina rääkida oma kogemustest siirdumisel oma Pojaks nimega Poeg Erkki. See nimi on Sinu poolt mulle antud, mitte siis ise end kuidagi rõhutav ega esile toov, vaid aina Sinu kinnitatud või nimetatud austusavaldus, mismoodi olen suutnud avaneda omaks Erkki nimeliseks Pojaks. See ehk on ainus nimi paljude, väga paljude teiste oma Poegade ja Tütarde, ütleksin nimede hulgas, keda oled aegade algusest alates nimetanud oma antud nimedega. Sina ehk lubad mul öelda, et olen kuidagi aegade alguses olnud elude ajalistes aegades juba nimetatud korra oma Pojaks nimega Sakarias. Tema elu oli enne mingit moodi Sinu Pojaks nimetamist vana isa põhjustatud nii rõõmsate kui ka väga lembete aegadega täidetud.
Oskamise abil jätkan nüüd vaid oma kogemuste kordamist paljudele lugejatele, õpetades neile, mida olen saanud kogeda ja tajuda teatud sündmuste kaudu ja ka natuke kannatadagi, kui mind on muudetud või üle viidud üha puhtamatesse ja osavamatesse ruumidesse elama ja õpetama End või Seda, mida oskan nimetada oma osavamaks pooleks. Alustan täiesti algusest.
Sündimine ellu siia raskelt varjutatud, kuid samas ka eriti kaunile planeedile, oli siis juba mingil moel tuntud, sest olin ju elanud varasemaidki elusid mitmel eri planeedil enne siia praegusele planeedile sündimist. Olin siis kogenud mitut muudki elu teistel natuke karmimatel ja palju raskematel planeetidel kui siin maaplaneedil. See eriline planeet on võrreldes nende varasemate planeetidega minule ka juba armsam ja mitmelgi eri moel ka rõõmsamate asjade avatav palju andvam võimalus edeneda nii inimesena kui ka muudegi oskamiste avajana. Nii oskan küll mõelda ja isegi tajuda, kuidas minustki saadi esile palju peidus olnud andeid ja salapärasidki justkui ilma, et oleksin otseselt tundnud, et olen ära teeninud nende esile tulekut, vaid pigem saanud need esile ilma väga suure oskuseta edeneda isegi inimesena, siis veel vaimse olendina.
Nii olen kogemuse kaudu suutnud justkui vaadata vaid kõrvalt, kui mind on osavalt õpetanud väga targad ja osavad Õpetajad. Minu ülesandeks on olnud olla vaid väga vaikselt ja samas anda Endale ehk oma osavamale poolele võimalus edeneda ja areneda ilma, et oleksin tundnud väiksemalgi määral mingilgi viisil sattumist Tema või Tema mingite annete avanemiseks vajalikesse õpetustesse.
See teine osa minust ehk füüsilised ruumid on saanud kogeda väga raskeid muutumisi juba eriti raskete kogemuste kaudu. Kõikidest eri ruumidest on ümber paigutatud palju sellist, millest ei tahaks, et teaksite midagi, vaid hoian just oma naise hoida neid natuke teistsuguseina, kui vaid pärandina sugulaste karmadest ehk niiöelda oskamatuste lahkumistena. Sellestki hoolimata jätan neist rääkimise natuke hilisemate ajaliste aegade ülesandeks. Ehk oskan nad kõrvale jätta, et keegi teist lugejaist ei nõrkeks, vältides vastavate avanemiste lahkumist. Vaid avaks nende valud ja haigusedki justkui mingite takistustena arenemisele lahti saada oma sugulaste oskamatuste tõttu juhtunutest, ütleksin koormatest ehk karmade avanemistest.
Need lahkumised siis aitavad igat kannatavat inimest edenema, eemaldades nende kogemuste abil endast isegi sellist, millest mitte kunagi poleks suutnud inimesena lahti saada, kui ei oleks saanud sellele aegajalt vägagi osavat tuge oma osavamalt poolelt. Ehk Temalt, keda oskan nimetada Elu Enda mingiks killuks igavesest Valgusest ja Armastusest ehk Elust Endast ja vahel ka Loojast. Nende väga rõõmsate ja eriti valgusrikaste ajaliste aegade kaudu olen siis saanud tunda palju sügavate ja peidus olnud ruumide avanedes ka väga armsaid hetki, paljude varjude lahkudes elust. Nende lahkudes ja uute avanemiste kaudu olen siis edasi nii inimese ruumis kui ka väga sageli natuke kinni isegi oma osavama poole aidates Elust Endast ja Tema Kinkidest ja Annetestki, hakates tegema tööd kas aitajana, õpetajana või vahel isegi hetkeliste imede avajana, teiste inimeste karmade eemaldajana.
Praegu teen isegi sellist tööd, millest ma ei räägi teile midagi, vaid ütlen, kui aeg on selleks valmis, hakkan rääkima sellestki natuke uut teadmist sulle ja teistelegi lugejatele. Täna võin veel avada seda, kuhu mind hakatakse üle viima, kui minu inimese elu peatub selle nüüdse ajalise elu järel.
Oskajaiks õppinutele on tulevik natuke muutunud võrreldes selle ajaga, mis on väga raskete ajaliste koormuste alistatud. See on siis mingit viisi täiesti teistsuguste Energiate, Annete ja Salapärade alistatud kui ajalises ajas. Need tulevikku varjutanud pärandid on siis täielikult lahkunud ja asemele on avanemas isegi sellist rõõmu ja armastust, millest minule pole veel tahetud midagi selgelt rääkida, vaid natuke ebamäärasel viisil. Toon sellest väga erilise kogemuse mõne aasta tagusest juhtumist.
Magasin, kui abikaasa osavam pool avas oma ruumi minule väga erilisel viisil. Kuulsin vaid kaht erilist sõna unesarnases ruumis: „Tänan Erkki.” Tean, millest abikaasa osavam pool mind tänas, kuid hoian seda oma teadmisena. Miks? Igal inimesel ehk on vahel sellesarnast, millest keegi ei pea teadma, nii et uskuge armsad lugejad, seegi asi on vaid minu ja abikaasa vaheline asi, mitte kellegi väljaspoolse. Miks ma tahtsin sellest rääkida midagi? Sellepärast, et samal hetkel nende sõnade kaudu tajusin abikaasa häält ja tema väga, väga suurt armastust minu kohta. Kuidas? Sellesse iga oskajaks õppinugi peaks ise oskama end viia mingil eluetapil seda tajuma.
See kogemus oli elu erilisim tajumus Armastuse Energiast, kui See asetas End minu sisse elama ja samas need kaks sõna said südame ja kogu füüsilise keha ühinema sellesse väga Suurde ja Võimsasse tundesse, kuidas on tunda tõelise Armastuse puudutust. Oletan, et sain siis juba natuke puudutada midagi tulevikust, kui asetun elama uude ruumi surma järel. Kas mul on õigus? Seda ei tea, kuigi ometi oskan midagi juba õpetada ja natuke ka tajuda, aimates tulevikku Elu Enda Pojana.