Videomeditatsioon nr. 235, 14.09.2025    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 11.09.2025: „Inimese poeg tahtis jälle kirjutada seda väga tarka kirjutust osavatele lugejatele.”

   Mõnele uuele ja vanalegi vaimse tee kulgejale toimub sageli tõeliselt erilisi asju. Sellest erilisest me inimesed tavaliselt ei mõtle enam nii nagu mõtlesime veel mitu aastat tagasi kui okultsest juhtumist, vaid pigem täiesti normaalsest, ütleksin  igapäevasest ilmingust. Mõned siis on õppinud mõtlema, et elu siin väga erilisel planeedil toodab neid juhtumeid või seda teeb mõni teine tahk. Seda teist tahku tavaliselt ei suudeta tunnistada, kuigi selleks igaühel meist, oma arusaamise järgi, on ehk sama head või sama, ütleksin jälle, osavad võimalused õppida tajuma või isegi tundma vaid inimese ellu kuuluvaid vaimsuse ilmnemisi. Tean küll, et on inimesi, kellele juhtub palju sellist, mida paljudele teistele mitte kunagi ei juhtu. Toon neist nüüd mõningaid väga normaalseid näiteid nii, et iga lugeja võib ise otsustada, kas need on vaid minule mõeldud või ehk muudelegi end vaimsena tundvatele. Ehk tavalisi, justkui normaalseid igapäevasesse ellu kuuluvaid rutiine.

   Olen alati olnud natuke omapärasel moel abikaasast erinev. See üldsegi ei tähenda, et oleksime natuke erinevad või kuidagi teistest inimestest eraldunud, vaid pigem omavahel natuke nii eesmärkidelt kui ka mentaliteedilt teineteisest natuke erinevad. Naine kogeb alati igat elu hetke ja mina natuke erilisi ajalisi perioode. See erinevus on ehk mõne kaaskulgeja meelest tavaline. Üks on hetkes ja teine elab natuke erilistes ajajärkudes. Kas olen siis mina natuke erinev teistest inimestest, ütleksin eespool või taga liikuv, kui ei oska mõelda olemist kusagil ajalises ajas toimuvas olukorras?  Minul on väga raske vastata sellele küsimusele ise, nii ma palun, et Elu Ise vastaks.

   Nii, keegi ei hakka  ise kunagi mõistma, kas on teise inimese elu mingit viisi eespool elamine ehk justkui olemine normaalsetest ajalistest ajajärkudest natuke eespool või taga? Seda väites Erkki on mingil moel siis natuke kummaline, kui oskaksid öelda, et oleksid natuke edenenum kui abikaasa või oled temast natuke tagapool, kui mõelda, missuguses ruumis kunagi oskad olla ja elada olles niiöelda igapäevases ruumis. Kas suudad olla aina  õiges ruumis või natuke eespool või taga kulgeja? Seda mentaliteediga kaasnevat viisi olla ja elada, on ehk teil inimestel võimatu kunagi õppida muutma, vaid see oskab vaid olla ja hoida teid esil ja elus. Kes siis elab natuke hetkes ja kes taas kas mingi hetke taga või ees? See Erkki eriline mõtteviis võib olla tema oma ande võti tajuda natuke paremini tulevaid sündmusi kui abikaasa.

Ehk Erkki, sina elad justkui natuke ees sellest ajalisest sündmusest, kus millalgi oled. See tähendab ka annet aimata tulevikku paremini kui abikaasa. Sina elad natuke mingi ajalise aja ees ja suudad mingil erilisel viisil ka paremini mõista ja aimata, mis kunagi on ees, kui abikaasa. Seda viisi tunda ja tajuda võiksin nimetada ees kulgeja viisiks elada ja tajuda sündmusi oma eluski teistest inimestest paremini. Nii sina oskasid juba tajuda, kuidasmoodi te oskate elada nüüdses elus nii öelda ajalikku aega. Üks tajub hetke ja teine  natuke tulevikku temast paremini.

   Toon veel kaks muudki erinevust minu ja abikaasa, ütleksin viisist elada ja mõelda asju. Olen alati olnud natuke aeglane liikuma ja muutma kombeid. Naine taas on väga liikuv ja aktiivne minu seltsis. Minule teiste inimeste selts tähendab tavaliselt erinevate inimeste kohtamist ja abikaasale suhtlemist huvitavate inimestega. Mina oskan küll suhelda, kuid mitte samamoodi kui abikaasa, kellele inimestega kohtumised on mingi keemiline kohtumine, millest ta tunneb rõõmu ja saab omale mingit väga erilist energiat. Minule see on vaid uute inimestega kohtumine, mitte kunagi vähematki teise inimese energia vastuvõtmist, vaid pigem on see jälgimine. Miks erineme selleski asjas teineteisest? Jälle vastab Elu Ise.

    On väga palju erilisi inimesi, kelle viis suhelda on teiste jälgimine või teiste inimeste energiate vastuvõtmine ja nende nautimine, või tuleks öelda, neist ellu mingi rõõmu võtmine. Sinule Erkki  seda vajadust ei ole antud, sest võtad aina kogu rõõmu ja vajaduse olla ja elada otse Minust, Elust Endast. Abikaasa vajab jätkuvat inimeste seltsi ja neist saadud energiat, et olla elav ja seltskondlik. Te olete siis natuke erinevatel, ütleksin viisidel ka teistest kaaskulgejatest erinevad. Üks vajab teiste inimeste antavat energiat, et olla aina rõõmus ja teine mitte kunagi, vaid oskab olla omapärane kulgeja ilma teiste inimeste seltsita. Ehk võtab energiat otse Minust, Elust Endast.

   Osavaimad ja mingil viisil eneseküllased inimesed võivad sageli ka vajada Minu seltsi märgatavalt rohkem kui ise oskavad aru saada või mõista. Nendest paljud võivad õppida ka avanema teistessegi olevustesse tundlikumalt nagu loomariik ja taimeriik. Väga vähestest osavamad on alati valmis õppima uutest asjadest kõige raskemaid asju ja teised on rahul sellega, mida on osanud endale avada. Sina Erkki oled selline, kes on rahul juba õpituga. Abikaasa ja noorim poeg otsivad jätkuvalt uusi asju, et rahuldada oma vajadusi rahuloluks eluga. Need erinevad viisid kogeda uut või rahulolu õpituga on aina isikuga seotud jooned olla mingit moodi kas rahul saadud asjadega või uute asjade jätkuva otsimisega, ütleksin kas sünnitatud või tulevast otsiv.  Mõlemad inimtüübid on aina väga erilisel viisil osavad. Üks vajab jätkuvalt uusi tajumisi ja kogemusi, kui taas sina ja sinu sarnased oskavad vaadata algul tulevikku ja samas suudavad võtta ka teistest osaeludest just seda, mida kunagi tunnevad vajavat. 

See minevikust ammutamine võib tuua esile kahesugust andekust, millest teist ei võtaks keegi endast esile, kui suudaks ise otsustada, mida kunagi on põhjust tuua esile justkui oma vajaduste rahuldamiseks. See väga raske ja samas ka eriline anne ammutada möödunust, võib avada inimesele ka palju tarku viise kohata oma vajadust valitseda elu. Õppimise ja Õpetamise Seadused oskavad siis anda minevikust palju rõõmu ja samas palju sellistki, millest te inimesed kunagi ei võtaks enam midagi proovimiseks. Neist tähtsaim on ehk viis tajuda inimeste oma oskust olla natuke tülikas teistele või vahel isegi eriti, eriti, ütleksin kavalal viisil ilgedki. On nimelt aina olnud  nii häid kui ka ilgeidki inimesi, kellest osavaimad suudavad tajuda nende viisi käituda väga vastikult teiste suhtes. Need tajud siis toovad esile inimese isiku mõnele oskajale ilma, et neist teised seda mingil viisil suudaksid veel tajuda või näha.

Siis inimene on avanud nende oskamatusi endale ehk oma kõrgemale Minale nende minevikust või isegi nüüdisajast. Sageli see andekus on mõnele kandjale kurnav, teada teisest tema taha jäetud osaelusid või isegi seda, millisest inimesest on kunagi küsimus. Sinul Erkki on see anne või vaev olnud peaaegu igas osaelus. Naisel ja lastel pole seda üldse, ütleksin avatuna, vaid nad kannavad seda veel enda eest peidus.

   Mõned teist lugejaist mitte kunagi ei avane oma kingitustele ega annetele, vaid elavad just samuti nagu abikaasa ehk mingis hetkes. Kas on see elu neile siis kergem kui mulle? Vaevalt on, kui seda püüda veel natuke praotada nii, et suudad vaadata juba oma tulevaid aastaid ja seda, kuhu asetud elama, kui see nüüdne ajaline elu lõpeb? Toon sellestki väikese, ütleksin tulevikku puudutava näite. Tulevikus minu ruum on väga lähedal sellele samale ruumile, kus oma osavam pool ehk inimese kõrgem Mina asetub olema ja jätkab oma olemist niiöelda vaimuna.

Mõiste hingest muutub kohe surma järel vaimuks ehk olema ja elama just sellises olemise olukorras, kus on varem olnud juba enne minu füüsilist sündimist. Ja kui olen osaval moel juba suutnud lahutada oma suguvõsalt saadud karmad hingest, Tema või see on nii puhas suguvõsa karmadest kui ka minugi tekitatud raskustest, siis sel väga puhtal vaimul lubatakse ühineda oma osavama poolega. Ehk just Temaga, kes on elanud koos oma kõrgema Minaga minu südame sügavaimas sopis. Nagu oskate mõista, siis inimese oma osavam pool liidetakse elama  Elu Enda südamele väga lähedale ehk sellisesse olukorda, millest keegi ei ole saanud vähematki teadmist, kus siis oled ja elad, kui asetud olema lähedal Elu Enda sügavaimat ja puhtaimat olukorda ehk Tema mitte füüsilist südant. 

Kas on sellele olemas kelleltki veel väikseimatki õpetust saadud, või on see alati vaid avatud neile, kes sinna pääsevad? Nüüd Elu Ise tahab veel lõpuks avada natuke ka Ennast ehk südant ka selleski osas meile inimestele.

   Nii armas Erkki ja sinu ustavad lugejad, inimese poegadest ja tütardest väga harvad avavad seda, ütleksin ruumi surma järel, vaid asetatakse või asetavad end justkui osavalt natuke teistesse ruumidesse. Siis Minule, Elu Ise, on aina tähendanud inimese puhtus ja oskamine kui ka tema vaimsus just seda, mis avab need väravad ja takistused talle kas natuke või natuke rohkem Minu ruumidesse. Siis keegi teist inimestest kunagi ei saa õppida avama neid uksi ja väravaid Minust, vaid neisse avavad aina teist siirduvad muud osad just nii nagu olete ise suutnud need avada endast Minule. Paljud teist siirdavad ise oma osad just neisse ruumidesse, kuhu on osanud end avada justkui olema juba inimese ruumis. Vaim on aina see, kes on õppinud siis olema juba olles inimeses inimese ruumis.

Kui Tema või see on puhas ehk inimese ruumis puhastatud ja samas ka  inimese osavam poolgi on väga osaval moel edenenud oma oskuste kaudu kõige suuremale, kuhu Ta suudab olles inimeses kinni, vaim ja inimese kõrgem Mina ühinevad üheks ja samaks ja asetuvad elama Minu sügavaimasse ruumi ehk südamesse. Teised, kelle vaim ja ka kõrgem Mina taas oskavad aina siirduda just sinna või nendesse ruumidesse, kuhu Mina, Elu Ise, olen määranud neile omi osavasti avatud tube ja vahel vähe teistsuguseidki ruume neid vastu võtma. Kõigile olen siis avanud just neile sobivad ruumid jätkama elu eriliste olevustena. Osa asetub vaimude ruumi, osa taas siirdub tagasi samasse ruumi, kust oli kunagi alustanud elu, siirdudes inimesse.

Ehk natuke Loojasse ja natuke kellessegi teisesse olevusse, millest ei taha avada siia kirjutusse üldse midagi. Igasse ruumi olen aina asetanud vaid seda või neid, kellest te inimesed olete ise osanud avada just seda, mida nad oskavad olla siirdudes tagasi koju surma järel. Nende väga avatud  lausete ja sõnadega Erkki lõpetab jälle selle erilise kirjutuse teile armsad Erkki lugejad.