Videomeditatsioon nr. 223, 15.06.2025  Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 08.06.2025: „Inimeses on aina olnud mitmeid osavaid ruume kas avatuna või kinni.”

   Ühes olukorras meis igas olevuses elab igavene oskaja, kelle olemasolu mitte keegi pole kunagi osanud mingil moel aimata, veel siis teada. Vaid need, kelle taha mitte ühelgi olevusel kunagi poleks põhjust minna või asetada end isegi aegajalt püüdma teada saada sellest midagi. Kellest siis Mina, Elu Ise, oskan nüüd avada midagi?  Vastan aina sellistele asjadele Ise, sest teilt inimestelt ei saa kunagi sellist teadmist, mille kohta võiks öelda: nende taha keegi ei suuda iseendana asetuda ega avada mingisugust ruumi, tasandit ega soppi.

Kas on siis vaid üks või kolm või neli sellist olevust, kellest võiksite avada mingit teadmist sellele esitatud küsimusele? Nii, isegi neist mitte keegi ei saa kunagi avada vastuseks väiksematki teadmist esitatud küsimusele, vaid Mina, Elu Ise, võin vastata oma küsimusele. Nüüd asetun rääkima sellist teadmist sinule, armas lugeja, millest sa ise poleks suutnud kunagi saada väiksematki teadmise kübekest, siis veel sellist, millest vaid Mina, Elu Ise, tean kõike. Alustan jälle algusest.

   Üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse on aina olnud teile inimestele midagi keemia sarnast olemise salapära, millest keegi pole kunagi osanud avada väga erilisi teadmisi, kuigi see ehk on aina olnud igale natuke avatud ja mingile avanemisele lisatav, ütleksin ande ja salapära sarnane oskus tulla üha osavamaks ja andekamaks oskajaks. Nende teatud ruumide mudelid või väravad või uksed on siis teile inimestele vaid väravad esile tulemiseks ja arenemiseks väljapoole inimese ruumi ega mitte midagi muud. Väravaks nimetatu on osavalt takistanud olevusi asetumast liiga vara sellistele tasanditele, kuhu nad tegelikkuses kunagi poleks pidanud asetuma olema ja elama, vaid pigem hakanud kogema sellist, kuhu nende oma anded ja oskamised ei oleks olnud valmid asetuma ja olema kuigi kauaks või üldsegi mitte.

   Nüüd asetun natuke avatumaks, kui oleksin tavaliselt asetunud, kui mitte Erkki poleks suutnud avaneda järjest nendesse igasse ruumi inimesena. Kuigi mõnele muulegi inimesele kõik need  eelpool nimetatud ruumid või tasemed oleksid juba kord avanenud, sest kunagi keegi on avanud neid endale, olles niiöelda normaalses inimese ruumis. Vaid siis need väravad on avanenud tema oma osavamale poolele ehk inimese kõrgemale Minale. Oskamise ja Õppimise Seadused on alati suutnud asetada igale oskajaks õppinule need takistused nii, et nendele nimetatud tasemetele tavaliselt ei pääse keegi inimese tasemel olija olema ja elama, vaid ainult ja ainuüksi inimesest siirdub nendele tasemetele inimese kõrgem Mina. Seda piirangut valitsevad või valvavad need kaks Suurt Seadust.

   Kas keegi teist lugejaist oskab mõelda, miks Mina, Elu Ise, piiran nendesse ruumidesse pääsu nii tugevate takistustega teile inimestele? Kas see on vajalik või vaid Minule tähtis? Vastan öeldes mitte Minule, vaid igale sellisele, kelle oma oskamine pole veel valmis olema ja elama nendel nimetatud tasemeil. Arutame koos selle põhjust. Kas võiks juba tasandil kolm elamine olla teile inimestele  mingit moodi ohtlik või on risk isegi elada nende karmaliste asjade lähedal? Nii, vastan Ise öeldes mitte väga suur, vaid väga, väga tähtis, ütleksin nii. Siis palju suurem ja palju raskem, kui vaid asetumine tundma karmalist raskust või haigusi. Toon siia ühe väikese näite.

Kui karmalised, ütleksin ruumid on avatud, inimese füüsilises kehas toimub tavaliselt väga raskeid ja vahel vägagi vaevalisi asju. Ta haigestub ja tunneb valusid või kõikumist meeles. Kuid see on sageli vaid märk inimesele, et kõrvalda see raskus mõjutamast nii, et haigestud või tunned valusid. Oskamise Salapära või midagi seadusega võrreldavat on siis avatud teis, armsad lugejad. See oskab teatada või lõpuks hoiatab teid, avades midagi teist justkui avatuks ehk osavasti ootama, et te ise või keegi teine kõrvaldaks need raskused kehast.

See ehk on nüüd igale osavaks juba natuke õppinulegi mingit moodi tuntud. Või kunagi räägitud Erkki kirjutuse abil või kaudu. Kuid kas nad oskavad ise seda lahutada või kõrvaldada? Vaevalt, et kõik, vaid nad kogevad neid raskusi, kui keegi teine osavam ei suuda neid lõplikult kõrvaldada. Miks need raskused alati ei kao, vaid sageli kas tulevad tagasi või ei lahku üldse? Nüüd Erkki jätkab ehk oskab rääkida, miks neid kõiki karmalisi koormajaid alati ei saada teist inimestest lahkuma?

   Tänan, tänan, tänan. Rõõmustan, saades jätkata Sinu, Elu Ise, väga avatud õpetust. Inimese ruumid on alati osanud peita palju muidki raskusi tema eest kas kaduma hetkeks või olema lõplikult lahti ehk lahkumas. Kuid mitte kunagi nii, et need ei oleks aina mingis ruumis mingil moel justkui elus või ootamas avanemist. On siis olemas neid ruume, tasandeid ja soppe, kuhu need kas peituvad hetkeks või mitmeks nädalaks või päevaks ja vahel tõesti lõplikult. Ehk on justkui igavesti kadunud kuhugi inimesest, kuigi tegelikult ei kao nad kunagi, vaid on vaikselt kusagil. See, ütleksin peidus olemine, ehk on nüüd see uus ja väga eriline teadmine sinule, armas lugeja, mida sina ei saanud veel teada, kuigi oskad ise ehk oma karmasid juba kõrvaldada.

Siis midagi, isegi mitte karmad, kunagi lõplikult ei lahku, vaid asetatakse kas mingitesse ahelatesse ja kästakse püsida meist olevustest kas lõplikult või igavesti ära olema omas ruumis.  Sinna ruumi, kuhu nad saadetakse, Elu Ise hakkab käskude abil seadma oma takistusi kas igavesti või lõplikult takistuseks nende avanemisele. Oskamise Seadust suudetakse nii tuua käskijale või käsutajale abiks aheldama neid raskusi oma ruumidesse.

   Aga millal inimene suudab ise kõrvaldada need karmad? Kas selleks on üldist juhendit või õppe nõuannet, millega iga oskajaks end õpetanud suudaks puhastada end neist raskustest? Vastan öeldes pole päris juhendit ega väga selget nõuannet, vaid ainult ühesugune teoreetiline tegu. Ehk asetumine aste astmelt edenema ja õppima üha osavamaks ja õppinumaks inimeseks. Või nagu sageli öeldakse edenema oma vaimsel rajal sellele tasandile, kus elab Ise Looja või Isa. Nüüd sina, armas lugeja, võid hakata vastu seisma sellisele õpetusele, kui oled juba avanud ruumi neli oma osavamale poolele ehk oma kõrgemale Minale.

Jätkan veel öeldes, et ehk temale, kes on see nimetatud Osav Energia ehk natuke Loojat ja natuke oma kõrgemat Mina.  Selles ruumis viis toimib Ühinemise Seadus. Ehk kahest täiesti eri tasemelistest olevuseks nimetatutest on avatud juba ruum kuus ja natuke ka ruum seitse. Inimese oma osavam pool ehk kõrgem Mina ja Looja on siis ühinenud ja vahel, kes teab, ka Elu Ise on praotanud natuke End neile kolmele.

Siis oled valmis kõrvaldama igat raskust endast armas, vaimustavalt väga osav ja õppinud inimese ruumis olev olevuseks nimetatu. Vaid selles ruumis iga inimeseks sündinu oskab aidata endalt kõrvaldada igat karmat ja igat raskust, kas hetkeks või lõplikult, kui ta veel oskab anuda appi seda kõige suuremat ja võimsamat Aitajat. Ehk käsib ja käsutab sellesse ruumi asetudes endast lahti need raskused ja paigutab ümber need oma osaval moel lõplikult sinna, kuhu Elu Ise need igavesel oskusel lukustab. Kes siis oskab, tema kohta öeldakse: ta on osav ja õppinud aitaja, ravija ja isegi imede tegija.