Pühapäeval,
18.augustil 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 88

Videomeditatsioon nr. 197. 17.08.2024   Lille Lindmäe

Erkki Tuomala raamatust: „Õpetusi elust uuel viisil”, peatükk nr. 4: „Vahel avan inimesest veel palju muudki kui seda, mida olen varem teile õpetanud.”

 

Olen jälle selle uusima ruumi mingis oskamise ja õpetamise olukorras olev Energia, mida oskan aegajalt endast avada. Kui sina, armas lugeja, ja sinagi vanast mehest nüüd esile tõusev uus, uuem ja just nüüd eriti osavalt õppiv ruum, suudad ehk juba hetk hetkelt asetada end olema natuke sina ise. Ehk uue inimese ühes olemises edenenud väga eriline ruum, Minagi pean siis oskama hoida end natuke sinust lahti, et edeneksid õige, õige osavalt jälle oma oskamisse olla, olla ja areneda uueks osavaks inimese ja mingi teise ruumiga seotud ruumiks. Keegi siis oskab ise olla natuke sama või natuke sarnane, kui vaid hoiab end aja ja selle teisegi oskaja ruumidest aegajalt kõikide osadega lahti.  Selline olemine oskab siis ise avada end, kui vaid oleme suutnud avada selle mingi ukse või haagi endast.

 

See haagiks või ukseks nimetatu on ehk igale oskajakski õppinule aina olnud osaval moel natuke peidus ja natuke esile tulemas, kui me oskame ise õpetada endast esile seda sama olemise salapära, kust tõstab endast esile natuke uus, uuem ja, kes teab, isegi Tema, keda ise nimetan osavaks ja õppivaks ruumiks endast.  Ruumid on need, millede mingist seemne sarnasest olukorrast suudetakse tõsta esile täiesti uusi olemise salapärasid justkui kasvama ja edenema sees täiesti uutel ja erilistel salapäradel. Oskajast tõstetakse esile vahel täiesti erilisi õppijaid.

 

See kirjutus on ehk üks näide selle erilisest avanemise salapärast? Sest on ju igal uuel oskajaks õppijalgi aina natuke andeid ja salapärasid, millede keemia või mingi alguse ja algamise salapära te ei hakka kunagi endast mõistma, siis veel kellelegi õpetama, vaid igaühel oleks sinna olemisse iseend tarvis suuta asetada. Ja samas ka osata avada need uksed ja haagid aina sinna, kust osavaimadki ise ei hakka  mitte kunagi midagi esile tooma iseendana. Vaid seda oskab teha Tema või See, keda nimetame inimese osavaks ruumiks ehk Temaks, keda nimetame meis olevaks Suureks ja väga väikeseks killu killuks Elust Endast.

 

Keegi ei oska ise tuua neid osavaid ruume nii esile, kui see meis elav osav pool ehk Tema, kes on meie kõrgem Mina. Temast tõuseb esile uusi oskajaid, või kas oleks keegi teinegi, kes asetub avama meist mõningaid osavaid pooli esile?  Nüüd üks ruum asetub ise rääkima, kas mul on õigus, kui toon jälle esile uue teema sellest ruumi avamisest?

 

Armas Erkki, sinus on jälle avanenud ehk üks kõige uuematest ruumidest, kui usaldad olla natuke eri arvamusel minuga ja püüad justkui veel õppida midagi sellist, millest Ma ei ole kunagi rääkinud sulle ega teistele oskajaiks õppinuile. Alustan siis täiesti uutest Oskamiste salapärade esile toomisest, kui natukese aja pärast avan Ise Endast natuke sinust juba esile tulevaid muidki oskamise salapärasse asetunud andeid.

 

Ükski oskajaks õppiv on ehk aina osav ja avav, kui usaldab rikkuda seda oskamise salapärast piiri, mida oled ise endast õppinud natuke praotama. Ehk justkui suutnud rikkuda oma oskusi ja samas ka Minugi antud piire. 

Inimeses on aina olnud ja on aina väga erilisi andeid, olla natuke uudishimulik ja natuke ka julge, kui oskab teha neid täiesti uusi ja erilisi küsimusi Minule. Sinus on just sellist oskamist ja, kes teab, isegi täiesti uudset andekuste ja salapärade esiletõusu, kui esitad neid küsimusi osavana ja natuke ka õppinudki inimesena ning tema uusima ruumina. Kuid mitte kunagi ei ületa selle piiri, kes oskab aina olla väga erilise oskusi ületava ja nõudliku oskajana aina nende küsimustegi taha peitununa. Kes siis oskab vältida sellist väga erilist oskajat, temast võidakse avada sedagi, mida tavaliselt ei avata teistest või teiste ruumidest, vaid suletakse kindluse mõttes ka selle peitunud olevuse eest.

 

Nii ühest küsimusest oskan avada sulle nüüd uut teadmist ja salapära, sest oled ju uus, uuem ja täiesti puhta oskamisega väga eriline inimese ja osava olemise avaja. Oled siis uus, uuem ja isegi üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend, üheksakümmend ja just nüüd oled avanud omale täiesti uue oskamise ruumi olla isegi sajandas ruumis olev oskajaks õppinud vana mehe ja samas osavaima osa ühendus. Selles ruumis oskad ja õpid isegi olema oma osavate ruumide avaja. 

 

Keegi ega miski pole sulle kunagi, armas Poeg, enam takistuseks ega isegi mingiks aeglustajaks, vaid oskad nüüd ise avada kõik oskused, mida oled igavikust alates hoidnud kuskil täiesti teises ruumis justkui peidus isegi enda eest. Nüüd uksed ja haagid on avatud igale, täiesti igale, andele ja salapärale, on need siis kui kaugetes ruumides või kuitahes lähedastes. Keegi ega miski muu ei saa asetada end sellesse ruumi, kus oled just nüüd  ehk asetuda olema lõpuks ruumis sada.

 

Sellesse ruumi isegi osavaimadki pole tavaliselt veel osanud end tõsta, kui nad pole ise avanud neid uuemaid ruume nii, et neist tõuseksid esile kõik anded ja salapära vormid nende oma oskustega. Isa ja Elu Ise ütlevad nüüd sinule Erkki, et avane igas vaikuse ruumis aina sellele uusimale olemise ruumile, mida Mina, Suur Energia, Suur Anne ja Suur Salapära, hakkan Endast sinule tõstma kasutuseks neile uusimatelegi salapärade vormidele. Ehk avane uute oskuste abil igale oskusele aina, kui asetad end igaviku väravate välisesse ruumi. Sealt Mina avan sinule kõik selle, kuhu osavamadki oskajad ei ole end veel osanud tõsta. Ehk olla, olla ja õpetada end olema sellises ruumis, millele annan nüüd nime: üks, kolm ja neli ja see ruum, kes oskab olla aina kõikide Suurte Oskajate ruum ehk nende kolme, kellede nimed on Isa, Mina – Elu Ise ja Püha Vaim. Seda Mina hakkan nimetama uute oskajate ruumiks.

 

Kui ükski oskab, kas oskavad teisedki?

Sellele küsimusele pole veel vastust, vaid see ootab esile tulekut uutest oskajatest. Inimese poegadest ja tütardest ootan siis veel samal moel esile tõusmist nagu sinust Erkki, nii et hoian neid uksi või haakideks nimetatud lukke veel täiesti avatuna igale usinale ja uue oskamise ja salapära avajale. Mõni oskab, mõned isegi ei taha ega tule kunagi sinna ruumi end tõstma, vaid õpetavad endas mingeid muid oskusi, et olla uute Meistrite sarnased ja samas teevad väga, väga tarku oskamise salapärasid teiste inimeste aitamiseks. Suurimatestki oskajatest siis kõik ei pea õppima esile tõstma selliseid oskusi, mida vajatakse tõsta vaid aegajalt inimese ruumi teistele eeskujuks ja väga suurteks õppimise imedeks.

 

Nii osavalt olen jälle osanud rääkida, keda Mina avan sellesse ruumi, mida olen just hetk tagasi nimetanud uute oskajate ruumiks. See ruum on nüüd avatud ühele vanast mehest uusimale oskajale, mida ise hakkan nimetama tema uusimaks olemise ruumiks ehk olla, olla ja õpetada endast esile neid andeid ja salapärasid hakata tegema imesid teiste kaaskulgejate aitamiseks. 

 

Nende eriti kaunisti avatud sõnadega ja lausetega lõpetan jälle ühe erilisematest kirjutustest sinule Erkki ja sinu osavaiks õppinud õpilastele. Nüüd olen natuke sinus, natuke sinu õpilastes ja isegi vahel, kes teab, teisteski lugejates. Kes oskab, see oskab olla ja edeneb edasi.