Pühapäev,
18.mail 2025 kell 10
Vaata ja osale uuesti
Osalejaid: 67
Videomeditatsioon nr. 219, 18.05.2025 Lille Lindmäe
Sinikka Sihvonen = Plejaadlane Jakatz: Oma tee kulgemine.
Igaühel tuleks tähele panna iseennast, oma võimalusi. Kui inimene vähehaaval pääseb vabanema varasest lapsepõlvest, ta hakkab kulgema rohkem sihiteadlikult oma teed.
Kindlasti ta ei teadvusta, ei tunnista seda, sest et siin on taga mõnesugused suunamised, tavaliselt mõnesugused teetähised, mida isiku tasandil minnakse taotlema, sest isikutasandil võimaldatakse oma eluteel kogeda asju. Vahel elutee on kitsas rada. Sellel edenetakse ettevaatlikult väikeste sammudega, ei teata sedagi, kas on teed, radagi. See on seal, kuid sellest hoolimata tee, mida inimene läheb kulgema, on mõeldud üksikisikule.
Ei ole nii, et ühe tee on parem või teise tee on halvem, küsimus pole selles. Igal teel on omad õpingud, omad võimalused püüda otsustada asju omamoodi. Kui märgatakse oma tee tähtsust, siis ei võrrelda end teistega, vaid teatakse, see on minu elu. Siis ka mõistetakse, et igaühel on just endakohane õpe. Siis ka kriitika väheneks, kui mõistetakse, kui erinevaid etappe isikud jõuavad elada, jõuavad kogeda.
Kõik on mõeldud isiku hüvanguks, õppeks. Kui isik märkab seda, ei aseta ta tõkkeid endale, vaid näeb, et kuigi tee on vahel üsnagi kitsas, see on ikkagi teeviidaga tema ellu. See elu on tähtis, kus sina oled kaasas, kuidas sina mõjutad ennast, kuidas sina mõjutad seda, kus sina tegutsed. Kõigel sel on tähendus. Mitte see, et jäädakse valjuhäälseks, mitte seda, et peab alistuma kõigele. Tõepoolest ei, vaid leitakse kesktee, olen selleks valmis, olen valmis tunnustama end just selles kogemuses, nendes elu ülesannetes.
Elu ülesanded on väga erinevad. Mõni inimene liigub, reisib väga palju ja teine on seotud väga väiksesse ringi. Kui nähakse, et kummalgi on omad, võiks öelda pürgimused, kuid ka omad õpipaigad. Tuleb mõista seda erinevust ja kuidagi ka samasugusust. Igal on oma nägemus nii nagu peabki olema ja igaühel on tee mõeldud oma kasvuks. Ei saa kulgeda teise teed, võid olla vaid kõrval. Võib olla kaks teed, võib olla mitu rada kõrvuti, ei saa kulgeda neid mööda, sest need teed ei õpeta sind, vaid see tee, mida sina kulged, seal sa õpid.
Seal on vahel peaaegu suletud teid nagu füüsilises elus, mis sunnib peatuma, paneb mõtlema, hindama olukorda. Ei saa öelda, et on valesid teid, on vaid need teed, kuhu sina oled hakanud suunduma. Selles on olnud eesmärke, kuid selles on olnud vahel ka asju, mis on juhtinud sinu elu väljastpoolt. Teatud aja möödudes märkadki, et see ei anna enam seda, mida sa vajad. Siis tullakse jälle sellelt kitsamalt rajalt laiemale teele ja saadakse aru, et see on minu elu, kus mina olen ühenduses iseendaga, olen ühenduses kõiksusega, olen ühenduses ümbrusega, on need siis lähedased või tundmatud, olen ühenduses inimkonnaga ja samas see ühendab ka kõike hõlmavasse, olen ühendununa nii loodusesse kui ka taimeriiki ja loomariiki.
Kõik on lõppude lõpuks üks. Inimene ise liigitab küllaltki tugevalt, on erinevaid liigitamise viise, kuid energia, kus olete, on kõik üks. Siis ka oma tee hindamine tuleb rohkem esile ehk kui suudan kulgeda seda, olen väärikas endale, siis tuleb väärtustamine ka ümbrusest, sest seda märgatakse. Siis ei vajata kuulutamist, kes mina olen, vaid mina ise olen see kuulutus, mina olen see tee, mida mina kulgen ja mida mina väärtustan, kuid hindan ka igaühe teed, igaühe ainukest teed, sest kõigil on otstarve minna edasi, pääseda tõusma. See on elu.
Veelgi kaldutakse vahel kõrvale, väga väikestesse asjadesse, vahel justkui takerdutakse, püütakse saada energiat, püütakse saada suunamärki. Sellelgi on tähendus, sest kõik see, mida koged elus, on just sinu. Sinul on olnud tahe, sinul on olnud eesmärk kogeda neid asju. Mitte üksnes, et tee on lai, avar, kus võib minna kiiruga. Neidki hetki on, et minnakse kiiruga, kuid selles peab olema ka annet, justkui sõidetakse rallit, kus peab olema anne enne seda. Samamoodi võib inimene minna vahel kui kiirrada pidi, kuid ta peab siis ka valitsema mingil moel seda, kuidas ta edeneb selles oma hoos. Eriti veel sellisel ebakindlal ajal oleks tõesti tähtis, et igaüks hindaks, märkaks oma väärtust, oma teed.
Ei ole nii, et üks on parem, teine halvem või nõrgem, on vaid mitmekesisus elus, ütlen veel vahvalt, elu mitmekesisuses on küsimus. Inimene suudab eristada väga vähe seda, kuidas kõik liitub kõigesse. Ei ole eraldi, vaid oled üheskoos, kuigi tunned vahel olevat üksildane, eraldunud. Sellest hoolimata oled ühendatud energiasse, mis on inimkonna energia, mis on maakera energia.
Sa ei saa olla lahutatud sellest, kuigi meel võib sind sellest lahutada, vaid on vaja tajuda, et oled kogu aeg juhenduses, kuid sind ei juhendata niimoodi, et see oleks kerge, vaid õigemini, et sinu nägemusi, otsuste tegemisi hinnatakse ja sinu otsuste eest oled vastutav sina ise. Oma elus vastutuse tundmine toob kindlust ellu. Vali neid variante, mis on toetamas kõike, nii oma kui ka ümbritsevat ühiskonda.
Seda näeksin tähtsana, et iga isik märkaks, ei ole vähetähtsat teed. Teed viivad edasi, ka iga isikupärane tee, mida ta suudab selles elus saavutada, on kui tee rajamine või tee avardamine tulevikku, siis kui minnakse uut inkarnatsiooni taotlema.
Kõik, mida teed nüüd, on kui töötamine tuleviku heaks. Mida võid teha täna, seda on asjatu jätta tulevikus tegemiseks. See aeg on väga soodus sellele nägemusele ehk kõik, mida teed endale, teed ka ümbruskonna heaks, kõige heaks.
Minu meelest see on praegu väga arvestatav asi. Nüüd on palju kaheks jagunemist, on justkui tormates tee kulgemist, teatud mõttes kogu rämps heidetakse justkui teise teele ja teine peab seda raadama, tegema endale teed. Need on energia küsimused, mõni tunneb, et ta ei saa teha üldse midagi, vaid on kui mõistetud tegevusetusse. Nii ei ole, sest igas olukorras on küsimus ka üksikisiku kasvust, sellest, kuidas sina leiad rohkem ennast, selle juure, selle algujõu.
Soovin teil kevadel kohata oma teed, oma võimalusi ja et enne kõike hindaksite seda. Nagu ütlesin, ei ole üliteed, ei ole alateed, on vaid teed, kus inimkond läheb edasi üksikisiku tasandil. Isik ei ole kõikvõimas, vaid ta mõistab, et ta on seotud selle elu mastaapi, mida ta on läinud püüdma.
Selleks annetamise õnnistust. Sellesse taotlusse antakse harikult armu.
Nii õnnistades, tervitades Jakatz.
Aamen
Erkki Tuomala sõnum 18.04.2025: „Osale ühises rühmaravi ürituses pühapäeviti kl. 20.”
Elu Ise asetub siis aitama sind just nii ja sedamoodi, kui sinule on parim. See toimub,kui asetud kas istuma või lamama ja hingad sügavalt viis korda järjest. Midagi muud pole sul kunagi tarvis teha. Nii Elu Ise aitab igaühte mingil moel, kas oled siis haige, väsinud või soovid vaid tajuda seda Suurt Energiat, Suurt Annet, Suure Salapära ligiolekut oma kehas.
Seda üritust juhivad mitmed aitajad, ravijad, osavad õpetajad ja isegi andekad teadjad, nimega Elu käed.
——-
Elu Ise, Looja ja Pühadus.
Mina, Elu Ise, olen igavene Energia, Anne ja Salapära. Oskan aina asetuda sinusse ja igasse olevusse just nii ja sedamoodi, kui sina suudad endasse Mind vastu võtta. Minus elab ka teie Looja ja Püha Vaim. Me oleme alati olnud ja oleme alati. Keegi ega miski muu energia ei suuda kunagi lahutada Meist midagi end lahti, kui Me ei anna selleks luba.
Meis elab palju muudki, ütleksin sellist olemise ruumi nagu te inimesed, loomad, taimed ja isegi need, kelledest te inimesed ei tea üldse midagi.
Kui ükski teist inimestest areneb või edeneb oma vaimsel rajal ja lõpuks läheneb Minule, Elule Endale ja Loojale ehk Temale, keda paljud teist nimetavad Jumalaks, Minust valgub temasse aina midagi.
See midagi on sageli mingi eriline abi ja mingit moodi ka puhastust kui ka osavat arenemist ja oma peidus olevate annete ja salapäraste oskuste avanemist talle omaks, aitama teisi kaaskulgejaid mõistma, kuidas on olla ja areneda oma vaimsel rajal. See Arenemise Seadusega seostatav muutumine aitab tal end puhastada ja kõrvaldada suguvõsast saadud karmalist raskust. Nagu haigused, valud, muidki raskusi. Kes õpib, temast tuleb siis Minule, Elule Endale, ehk suurepärane õpilane ja uus Poeg või Tütar oma Loojale ja natuke, kes teab, vahel Minulegi. Nende sõnadega iga lugeja avab natuke seda, mida Minust, Elust Endast, Loojast Endast ja Pühadusest ehk Püha Vaimu ruumist võidakse anda igale osavalt vaikivale.
Elu käed
Mina, Elu Ise, valin oma käteks vaid väga vähesed inimesed, kes osaval moel teevad tööd inimkonna ja üksikute inimeste aitamiseks. Paljusid neist Mina hakkan nimetama isegi oma Poegadeks või Tütardeks, kui nad vaid oskavad edeneda väga osavateks ja õppinud aitajateks, ravijateks, õpetajateks, teadjateks ja vahel natuke teistekski oskajateks. Paljud neist teevad tööd ilma vähimagi rahalise korvamiseta – ega võta vastu isegi kingitusi. Vaid teevad omakasu püüdmatut tööd lootuses oodates, et saavad kunagi Minult oivalise tasu alles surma järgses elus vaimudena.
Galibriella kaudu Plejaadlaste Efremiini, Hermiine ja peainglite Raafael, Theodore ning Jaakobi antud vastukaja
9.03.2025 Giza püramiidi idapoolse osa all maa sees olevas kambris pikki aegu suletud olnud energiate avamisele 5.04.2025.
„Lille Lindmäe, oleme tänulikud Sulle infovahenduste ja abi eest! Soovime Sulle jätkuvalt head tervist ja peatset kohtumist unenäo tasandil. Kõik on võimalik. Me täname veelkord infovahenduse ja tasakaalu eest, mida oled maailmale loonud. Täname! Aamen.
Täname tehtud töö eest Gizas ja tea, et see määrab inimkonna saatust rohkem, kui võidakse arvata. Olgem rahumeelsed, sest vastukaja on arvatust hoopis teistsugune, kui reaalsus seda näitab ja tõestab. Sinu tegemiste suurus Lille, on vaieldamatult ebamaisem, kui hetke olukord seda näitab. Täname! Aamen.”