Videomeditatsioon nr. 266, 19.04.2026       Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 9.04.2026: „Teadmiste ja Õpetuste seadused lubavad neil teadmistel avaneda igale uuele ja oskuslikult edasijõudnud õpilasele, abilisele, ravijale ja sellele, keda nimetatakse Meistri uusimaks ruumiks.”

Igal inimesel, loomal ja loomulikult ka taimedel on alati olnud olemas olemise ja õppimise seisundid, et muuta oma olemust, peaksin ütlema salapära, kui me teame, kuidas avada kasvõi natukenegi sellist, millesse need muutuvad oskajad või teatud tüüpi olendid suudavad end üle kanda ja ka neid muutusi teha.

Vaadake, milliseid sõnu mina, vana mees, suudan avada, kui ma ise püüan natuke rääkida sellest, kuidas mind saab muuta ja samal ajal ka aeg-ajalt neile muutustele avada. Teie, kes te juba teate, kuidas vaikuse seisundisse rahuneda, saate neid keha, meele ja isegi mõtete kogemusi endas samamoodi tajuda nagu mina. Nende väga-väga tundlikud ja väga raskesti tajutavad tunded saavad alati meile, inimestele, avatud viisil kogemiseks settida. Toon selle artikli jaoks kaks neist kõige selgemate, peaksin ütlema, kõige selgemate ja ka suurimatena eeskujuks teile, mu lugejatele, et iga oskaja õpilane, õpetaja ja isegi Meistriks pürgija suudaks tunda samu tundeid, mida mina ise olen tundnud väga pikka aega.

   Esimesed kogemused sain väga varakult, kui olin alles algaja õpilane. Sel ajal tundsin, et suudan neid muutusi endas tunda, võib-olla esimest korda, kuigi võib-olla ei suutnud ma tajuda absoluutselt kõike, mis minuga või minus toimus. See esimene kogemus oli nii märkimisväärne aisting, et võin seda isegi kogemuseks nimetada. Olin hakanud vaikseks jääma ja samal hetkel tundsin oma kõrvades ja natuke ka kätes mingit puudutust, mis oli sel hetkel nii pehme ja ometi väga tugevalt äratuntav, et suutsin selle tunde või kogemuse eest isegi tänulikkust väljendada. Seega oli see kogemus esimene, mida ei abistanud keegi väljastpoolt, vaid mis saavutati minu enda oskusteabe abil. Muidugi olin ma mitmes erinevas olukorras midagi peaaegu sarnast tajunud, aga alati siis, kui üritusel viibisid ka võõrad abistajad või oskuslikud õpetajad. Kõige võimsam neist aga juhtus minu enda kogemuse põhjal juba esimesel korral – kui võõras õpetaja hoidis oma käsi mu pea kohal. Miks juba esimesel kohtumisel? Nüüd Elu Ise räägib meile.

Inimesest avatakse alati samad ruumid, mis on olnud tema jaoks kõige olulisemad paljudes varasemates eludes. Tavaliselt juhtub see juba esimesel kohtumisel, kui keegi oskuslikum abistab selle ukse või värava avamisel Minule või kuhugi Minus. Erkki uks aga avati sellele oskajale, keda nimetatakse Inimese Poja suureks sõbraks, see tähendab Jeesus Kristuseks. Miks just Temale? Paljud inimesed nagu Erkki on Temast juba mingis osaelus teadlikud olnud, isegi kui nad poleks Tema ajaliku elu ajal sellel kaunil planeedil elanud. Kas Erkki võis selles olekus juba tajuda või mõista, et Jeesus Kristus oli avaja? Ei, ja ma poleks seda isegi pärast teadnud, kui ma poleks seda nüüd selles artiklis, isegi nii avalikult, öelnud. Nüüd märkab igaüks teist, lugejad, kuidas see eelmine lause oli pisut vale või kas oli?

Jah, isegi Erkki märkas, et ta kirjutas sõna “öelnud” ilmselt veidi teistmoodi vales isikus. Alguses oli kirjutajaks Elu Ise ja mõne aja pärast positsioneeris Erkki end omamoodi kirjutajana või oli see ikkagi meelega nii kirjutatud? Selles konkreetses lauses on kõik õige. Isegi see sõna „öelnud“. Kuidas või mil moel? Miks siin esmalt öeldakse, et Elu Ise on autor, aga hiljem öeldakse, et Erkki on teksti autor?
Kas see kirjutis on teile, lugejatele, avanud mingi väga erilise või isegi kummalise väite?

Vastan nüüd teadvalt: kui üks oskab, õpivad ka teised ja samal ajal asetuvad olema ja elama aeg-ajalt ühinenuna, ehk olema üks ja sama. Sel viisil saame isegi inimese poeg ja mina, Elu Ise, aeg-ajalt avada end osaliselt samaks ja osaliselt iseendaks. Kes saab ja kes ei saa, kui nad pole avanud oma ruumi Minusse ja mina temasse.

Ma lähen hetkeks tagasi Erkki esimese kogemuse juurde, st muutumise alguse juurde, kui naine nimega Mirja pani oma käe tema pea peale. Samal hetkel ilmus välja Erkki kõige osavam ja teatud mõttes ka kõige õpetatum sõber ning avas Erkki uusima värava Minusse või peaksin ütlema, et eemaldas takistused minu osava poole ja tema vahelt. Ma nimetan seda minu osavamat poolt inimese osavamaks pooleks ehk inimese kõrgemaks Minaks. See aga ei ole veel täielikult ärkvel, kui see avatud värav ise avaneb, vaid on tegelikult alles äratatud või ärkvel. Nüüd saate ühendada kaks väga olulist õpetust.

1) Keegi saab äratuse oma kõrgema Mina juurde juba esimesel kohtumisel, kui ta on
mõnikord suutnud seda sama osavat inimest oma eelmises osaelus avada. Seega saab osava ja õpetatud ära tunda esimesel kohtumisel – olenemata sellest, kui kauges osaelus nad suutsid seda sama ust või väravat avada.

2) Inimene saab selle salapärase sündmuse ajal sama suure ja olulise kogemuse, kogedes Jeesus Kristust uuesti justkui uut ja osavalt puudutavat Energiat, Oskust ja Salapära oma kehas. Erkki jaoks tähendas see esimene aisting ka suurt muutust tema elus. Sellest hetkest alates otsustas ta alustada uut viisi oma praeguse inimelu elamiseks. Nüüd on ta jõudnud oma kõige olulisemasse olemise seisundisse, millele inimene saab juba sellel kaunil planeedil avaneda. Seda seisundit nimetan mina, Elu Ise, väga osava ja õpetatud Meistri ruumiks, kes on suutnud avaneda isegi sellisele Oskajale, kelle kohta öeldakse: Inimese ruum sulandub oskuslikult veelgi suuremasse ruumi nagu Minus olev osavam pool. Tema nime veel ei teata, aga öeldakse: See, kes teab, õpib ja areneb pidevalt ning suudab õpetada kõiki, kes Temas arenevad ja edenevad. Ja Ta aitab isegi teistel koos Temaga edasi areneda ja pidevalt muutuda.