Pühapäeval,
20.oktoobril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 48

 Videomeditatsioon nr. 205, 13.10.2024     Lille Lindmäe

 Erkki Tuomala 1.10.2024: Muutuste tõttu olen viimasel ajal tundnud mitmesugust valu ja vahel iiveldust. Täna tundsin väga erilist silmas ja peas. Pange tähele, mida Tema rääkis.

Tundsin väga tugevat töötlemist vasakus silmas ja ka peas otsmiku kohal. Soov oli olla paigal pead liigutamata. Palun, et Sina, Elu Ise, räägid, milles on küsimus?

   Rõõmusta poeg Erkki. Nüüd oskan muuta sinus mõnda erilist ruumi väga targalt ja eriti osavalt. Silmas olnud raske ruum muutub ehk selle väga kauge raskus oskab nüüd lahkuda kahjustamata silma nägemist. Ja samas oskan siirduda parandama  olemise alalt neid veel hetkiti siirduvaid väga halliks tulnuid, ütleksin vananemisi nii, et nende halliks muutunuist ja mingil moel juba natuke rasketest mälestustest lahutatakse kõik selline, mis võiks olla sulle tulevikus isegi vahetevahel kahjuks. Nüüd Mina, Elu Ise, avan need vanad ruumid lahkuma teistestki raskustest  ja asetun ise olema nende ruumides avanemas ja õppimas olla sina ja sinus olevad ruumid Erkki.

   Sellesse väga erilisse ruumi siis asetub nüüd elama ajutiselt vaid Minu ruum ja kõik, täiesti kõik need ruumid, kuhu oskavad edaspidigi tõusta ka need vanadki ruumid, lahkuvad aina, kui sina armas Poeg tõused tundma vaid Mind ja Minu osavaimat Energiat, Andeid ja Salapärasid, milledega koos elame ühinenuna. Nii Mina ja sina, Poeg Erkki, oled ühinenud Minusse ja Mina sinusse. Oskamise Seadus küll oskab vahetevahel saata sind tagasi olema ja elama ka inimesena inimese ruumis. Kuid selles olemises mitte kunagi keegi teine ei tule häirima sinust igal ajal avanevat ruumi, oled siis osa või väga andekalt kaasas avatult Elu Enda Energiale, Andele ja Salapärale.

2.10.2024.

Hommikupoolikul muutusin hetkeks vaikseks, hoides silmi kinni. Kohe nägin kauneid värve horisontaalselt. Neid imetledes need läksid vertikaalseiks ja muutusid väikese inimese kujuliseks. Imetledes ja imestades seda väikest inimese kuju see kasvas suuremaks ja muutus sama värvi lihaseliseks terasmehe  sarnaseks   nagu kunagi see sarifilmi kuju. Sel ajal sain aru sümboolikast. Minusse on asetunud selle sarifilmi sarnane sümboolne Energia kasvama ja elama selles vaikuse ruumis.  Tuleb vaid imetleda Elu Enda annet teha sellist meis inimestes ja ka rääkida sellest väga erilisel viisil. Elu Ise, kas soovid veel sõnaliselt rääkida midagi sellest kogemusest?

   Tänan armas Poeg Erkki. Paljud, väga paljud, teist inimestest võivad hakata tundma hirmu Minust sinusse  siirduva Energia pärast, kuid sinule seegi muutumine on täiesti loomulik või ainagi osaval moel vaid üks kogemus teiste seas. Kui sinusse on nüüd asetunud natuke Mind ja sina Minusse, meist kahest saab siis üks ja sama Energia. Siis sind tõepoolest enam justkui ei ole ega oska olla, vaid sina ja Mina oskame väga hästi tunda ja tajuda vaid oma osavaid Energiaid ühinenuna. Seda kuju tahtsin avada nii konkreetselt, et oskad mõelda, millised Anded ja Salapärad oleme mõlemad saanud kasutusse Elult Endalt aina, kui asetume elama ühes ja samas ruumis?

   Kui aeg on lahti ja me mõlemad kogeme oma oskusi ja Salapärasid samadena, siis saame nähtavale ka väga erilise kirka Valguse sinu ümber armas Erkki. Siis see Valgus ja kirkus ühinevad samas ruumis ja näitavad igale lähedal olijale alati sama kirkana ja sama erilisena kui see Kirkus ja Sära, millest oskad ehk juba ise tunda vahel mingeid väga kirkaid välgatusi kas kõrval või ümber. Nii Mina ja sina hakkame ühinema ja esinema veel mitmeid, mitmeid kordi igal rühma üritusel. Kes siis naerab, kui inimesest ja Elust Endast oskab olla esile tõusev rõõm ja kirkus nähtaval? Kas soovid veel vastata sellele väga erilisele küsimusele armas Erkki?

   Jah, jah, jah. Siis Elu Ise rõõmustab ja naerab isegi sellele, kelle nime ma kunagi ei ava, vaid hoian edasi lahti igast, täiesti igast kohtumisest ja samas mina ja Sina, armas Elu Ise, naerame kõlaval häälel koos.

Päevik 8.10.2024

 Õhtul hilja parem jalatald hakkas üllatades valutama ja samas see muutus tundetuks. Palun, et Sina, Elu Ise, räägid, milles on küsimus või mis juhtus jalalabas?

  Tänan Erkki. Kui aeg avab neid väga, väga kaugeid ruume ehk väga, väga kaugetest osaeludest edasigi avatuna olevaid valusid ja mingit keemilist valu, sinu valusidki avaneb, sest oled ju nüüd avanenud neile eriti vanadele annetele ja oskustele. Sinu üks tähtis karma siis on avanud end sellest jalast, nii et püüa veel käskida see minema ja samas õpeta seda olema lahti igast varasemast osaelustki armas Poeg Erkki. Nii pääsed lahti jälle väga raskest ja eriti raskelt aegade algusest alates alanud kurnavast vigastusest jalas. Sellesse raskusesse siis oskad asetada takistuseks väga suure ja eriti andekal moel esile tulnud uuema ruumi ehk keegi ja Temast tõusvad muudki oskused. Nüüd käsuta see vigastus minema öeldes üks ja kolm väga rasket ruumi lahkuge ja asetuge elama ja olema lahti neist rasketest olemise ruumidest.

Päevik 9.10.2024

Täna on jalg jälle valudeta, nagu Sina, Elu Ise, lubasid minule enne magama minekut kl 12 järel. Eile õhtul hilja valu oli veel nii suur, et jala peale ei saanud astuda. See on jälle eriline kogemus, sest jalg hakkas valutama viimast kirjutust tehes ilma nähtava põhjuseta. Kas võiksid Sina, Elu Ise, rääkida, milline side sellel kirjutusel (8.10.2024) ja jala valutama hakkamisel oli üksteisega?

   Nii, nagu ise oskad ja saad aru selle kirjutuse avamise kaudu, sinusse asetus täiesti uusi ruume. Ühes ruumis olid natuke eemaldunud omast inimese olemisest ja siirdunud juba elama Minu killu ruumi ja said tunda, kust neid väga vanu karmalisi raskuseid te inimesed, või peaks ütlema sinu hetk tagasi olles inimese ruumis võib veel siirduda sellesse uude ruumi mingist tasapinnast. Siis, kui oskate siirduda elama väga, väga kaugetesse osaeludesse, teisse võib siirduda vahel neist vanadest osaeludest juba väga raskeidki karmalisi ruume.

   Kuidas või miks? Sealt tahetakse eemaldada selliseid raskusi, mis edasigi on kurnamas seda ajalist elu, kuigi see on väga, väga kauge läinud ajaline aeg. Ja Minule igast möödunudki ajalisest elust tekib ka samamoodi väga raske olemise kogemus või nagu te ise ütlete tusa sarnane ruum. Nii Mina, Elu Ise, ei luba, et sina Erkki saaksid vaid samast ruumist midagi väga erilist kas tunda või isegi õppida tajuma, vaid Mina säilitan siis sinule justkui muudki, kui vaid rõõm või rõõmu sarnane tajumine möödunud osaeludest.

   Nii Mina, Elu Ise, tunnen igat ruumi justkui sama tähtsana kui sinule endale vajalik. Nüüd sina saad sellest eriti kaugest osaelust palju sellist teadmist ja isegi mingit annetki praegustesse ruumidesse, kui lubad võtta veel kõrvaldamiseks selle eriti kurva ja raske jala varase mälestuse mingist kurvast sündmusest, kui labajalg purunes suure kiviplaadi all. Sellest osaelust hakkad veel rääkima mõnedes uuemates kirjutustes hiljem. Rõõmusta, rõõmusta selle uuema ruumi üle armas Poeg Erkki.