Videomeditatsioon nr. 287, 20.09.2026 Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 16.09.2026: „Olen väga-väga õnnelik selle uue kirjutise üle, mille ma avasin teile, inimesed.”

See väga nõudlikuks muutunud ruum, kus te, inimesed, olete ja elate, võib teie igaühe elu veel mitmel erineval moel muuta. Ma võtan nüüd sellesse väga osavasse kirjutisse, mida te, kallid Erkki lugejad, loete, kaks üsna erilist asja. Sest oma oskuse kaudu või abil saate te vähemalt osaliselt muuta selle või nende avamist igas mõttes oma probleemina. Teist te vaevalt kuidagi muuta või ohjeldada suudate, kuigi see võib ikkagi vähemalt osaliselt muudetav olla. Miks ma seda jälle nii kahte moodi räägin? See tähendab, et kellelgi poleks enam võimalust seda mõjutada, aga ometi oleks mingil moel? Kas ma siis asetan end täiesti kaheselt samasse olukorda, kui see, mille kohta ma tavaliselt ütlen nii ja natuke ka naa, see tähendab seda, kelle nime keegi ei tohiks kunagi esile tuua? Jah, ma vastan eitavalt, mitte vähimalgi määral, aga väga erilisel moel, lihtsalt tuues esile tõe, viisil, mis on valmis kogema sama asja nagu sina, kallis lugeja, ja kõik teised, kes on veel inimlikus ruumis.

 Need Minu väga erilised sõnad ja laused pole kunagi olnud kõigile Minu lugejatele väga kergesti mõistetavad, kuigi nende tähendus on Minu jaoks alati olnud üsna oluline ja isegi väga hästi avatud, st kergesti mõistetav. Täna pean aga avama need mõlemad asjad, mis juba avanemas veidi selgemini, et need oleksid igale lugejale arusaadavad. Alustan uuesti sellest esimesena mainitust, st sellest, millest ma saan veidi kahel eri moel mõelda.

 Kui aeg teab, kuidas panna oma takistusi sellesse samasse ruumi, milles elab iga inimesena sündinud, siis teisse pääseb kinnituma see ajas kinni olev olend, väga igavaks ja väga osavaks õppinud olend. Igaüks teist, kes on end osavaks õpetanud, mõistab seda kui karmat või omamoodi varju, mida tavaliselt nimetatakse ka natuke teise nimega inimese mustaks või tumedaks või halliks pooleks. See tähendab, et karma all öeldakse üsna otsekoheselt nii haigusi, valusid ja vaevusi kui ka omamoodi varju, kui seda kardetakse või mingil moel tahetakse pidada väiksemaks kahjuks, kui see tegelikult olla saab. Mõlemad on aga alati päritud teie enda sugulastelt, mitte kunagi sinult ega isegi sinu lastelt, vaid alati kas sinu vanematelt või veelgi kaugematelt sugulastelt. Sinu teod või tegemata jäetud asjad või mingid teod tulevad ilmsiks, aga ainult teie järeltulijatele kogemiseks, mitte kunagi sinult ja tavaliselt isegi mitte sinu lastelt, aga kindlasti sinu mõnevõrra hilisematelt sugulastelt. See on ilmselt juba tuttav asi igale Erkki lugejale või jäi see kellelegi veel pisut arusaamatuks?

Jah, mina, Elu Ise, võin õpetada igat võimekat Erkki õpilast mõistma, et mitte kunagi mitte keegi, kes on sündinud inimesena, ei kanna tegelikult kellegi teise karmakoormat enda oma karmakoormana, vaid oma perekonna poolest. Üldiselt nii see ongi. Väga harva on keegi avanud enda oma inimelust, omaenda koormaid, või neid, mis oleksid juhtunud tema enda elu jooksul,  justkui enda teod ja tegemata jätmised ning nende põhjustatud koormad.

   Nüüd toimub selles küsimuses drastiline muutus. Miks? Sellepärast, kallis Erkki lugeja, et see karma eemaldatakse täiesti kogu inimkonnast, loomariigist ja muidugi ka taimeriigist ning sellelt kaunilt planeedilt igaveseks või igas mõttes lõplikult. Kuid see juhtub väga erilisel viisil alles pärast teid, praeguseid inimesi, ja mitte teie eluajal. Igal inimesel on aga endiselt väga eriline võimalus kogeda oma karmat praeguse elu jooksul, kui nad tahavad ja oskavad ise seda küsida. Kes iganes suudab selleni tõusta või neid enda omaks küsida mingil moel kogemiseks, peab seega kannatama ka nende poolt praeguse inimelu jooksul põhjustatud koormaid. Nüüd saab igaüks kas otsustada või mitte otsustada, kas ta soovib oma karmakoormat oma praeguse inimelu jooksul kogeda või mitte? Seega saab igaüks selle lause lugemise ajal vaid sügavasse vaikusesse laskuda ja kas öelda või paluda oma karmade kogemist või ei taha enam lisa koormaid kogeda. Istu maha, kallis Erkki lugeja, nüüd sügavas vaikuses ja ütle: ma võtan või ei võta oma karmasid selles inimelus kogemiseks…

   Neile, kes ikka veel tahtsid oma karmasid selles inimelus kogeda, pandi üks, kaks, kolm ja neli erinevat olemise taset. Kõigile teistele kanduvad need kogemiseks üle alles siis, kui inimese elu lõpeb ja vaimud avavad end vaimuruumis.

Tihti avanevad inimeses nii uued kui ka väga erilised asjad, kui aega pole ja ajatus avaneb olemisele ja elule. Just see praegu toimubki. Teisisõnu, kui Teadmiste Seadus lubas inimesel kogemiseks tõsta tema enda karmalised teod ja tegevusetused, siis kõik need koormad kandusid üle inimese füüsilisele kehale ja mingil moel ka vaimsele poolele, millest te ise vähimalgi määral teadlikud pole, aga ehk pisut kardate või kuidagi teadlikudki olete. Miski pole kunagi olnud ega saa kunagi olema nii avatud ja puhas kui see, mida te nüüd oma oskustega mõjutate selle antud vastuse kaudu. See tähendab, et igaühele teist, kallid lugejad, pandi just see või seda, mida te ise oskasite küsida Minult, Elult Endalt.

Jätkan nüüd teise asjaga, mis teie tulevikku mõjutab. See tuleb esile ilma, et teie saaksite seda vähimalgi määral mõjutada. Kui aeg kaob ja üks selle vormidest eemaldatakse sellelt kaunilt planeedilt pärast seda, kui teie lugejad on vaimuruumi lahkunud, tuleb selle asemele täiesti uus ja väga puhas algus olenditele, kes on sündinud teie suguvõsast tagasi, et kogeda ja elada uute olendite kujul sellel kaunil ja mõnevõrra teistsugusel planeedil kui see, kuhu te ise oma ajal inimestena elama ja olema kolisite. See planeet on siis täiesti vaba neist koormavatest olenditest, keda te nimetasite ajaks ja mustaks olendiks, ehk igasuguste koormate ja kurjuse kandjaks. Sellel väga erilisel planeedil pole kunagi olnud sellist aega ja ruumi, et olla ja õppida olema nii-öelda avatud ja esil olev planeet. Sel põhjusel liigutan Ma teie endi sugulasi kasvama ja arenema ilma nende eelmainitud koormateta. Need täiesti uued olendid ei ole isegi teie endi järeltulijad, vaid pigem uued, kes on tulnud Minust ja Minu enda ruumidest ning on teist ja paljudest teistest niinimetatud vana ajalise aja lastest erinevad. See toimub väga kiiresti ja väga-väga oskuslikult, kasutades endiselt selle ajaliku aja aega, kahe tuhande aasta pärast.

   Miks alles siis? Mina, Elu Ise, saan muuta selle väga erilise ja väga ilusa planeedi millekski veidi teistsuguseks ja veidi erinevaks sellest, mis see on olnud selle aja jooksul. See tähendab mõnikord, kui aega pole ja niinimetatud selle ajaga seotud, väga kuri olend on kadunud, ei satu keegi ega miski enam kunagi Minu ja uute elanike elu vahele ega teki meie vahel vähimatki sidet.

Kõik, absoluutselt kõik, toimub alati Minu suure ja väga puhta juhatuse all nii, nagu Mina seda saan ja tahan. See uus ja ilus tulevane planeet kannab seega uusi olendeid täielikult Minu juhtimise all ja isegi sellisel viisil, et me saame sellel kaunil planeedil koos jätkata oma oskuslikku viisi iga, absoluutselt iga olendi mõjutamiseks, kes sellele planeedile üle kantakse, täpselt nii, et oleme justkui ühendatud üheks ja samaks, kuid suudame alati olla iseendana, kui tahame. See juhtub ilma, et keegi teist saaks seda vähimalgi määral mõjutada, kallid Erkki ja Minu lugejad.

Nii Mina, Elu Ise, jätkan teie tarka õpetamist omal oskuslikul viisil ja natuke ka Erkki abiga. Kes teab, see õpetab. Kes Ma siis nüüd olla saan? Ma olen, Ma ikka veel õpin ja arenen.