Videomeditatsioon nr. 241, 26.10.2015     Lille Lindmäe
Erkki Tuomala 14.11.2024. „Vahel aeg oskab tulla takistuseks, kuigi ta ei peaks isegi sinna pääsema.”

   Tavaliselt räägitakse, et kõik, mis on ja oskab justkui avaneda ehk on teile inimestele nähtav ja katsutav, suudetakse ka avada nii, et nende ruumid saadakse teile kasutusse või isegi asetuma vaid teie hädaabivaruks tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Keegi ega miski nendest teie oma soovidest ei saa kunagi kuidagi teostuda, kui Mina ei katseta asju nagu te katsetate. Vaid siis, kui Ise pean neid vajadusteks ja soovideks sobivatena, luban teile need vajadused ja soovid kinkidena kasutusse. Toon nüüd mõned väga erilised näited, nii et oskaksite isegi mõelda, millal soovid ja vajadused on ületanud Minu omasid. Mõned väga osavadki ja täiesti targad inimesed kujutavad ette, et Mina ei ole kunagi piiranud nende mõtteid loodusvarade kasutamisel oma vajaduste ja soovide rahuldamiseks ilma väiksemagi piiranguta.

   Kas on need vajadused mõõdukad või mingit moodi mõistlikkusega põhjendatud?

   Vastan öeldes vahel on ja vahel taas ei, vaid pigem täiesti mõtlematute inimeste tahtmiste või vahel isegi vaid kujutletud  vajaduste rahuldamiseks tehtud. Võib olla tähtsamad, ütleksin liialdused, on aina olnud Minu oma kommete ja Seaduste reguleeritud piirangute kaudu mingil viisil takistatud või piiratud, kuigi keegi teist lugejatest ehk ei oska seda nii mõelda, et nii on toimunud. Loetlen jälle neist mõned vaid siin ajalises ajas nii, et oskaksite järele mõelda, millal Minu talumis võime võib piirata ka tulevikus toimuvaid ettevõtmisi ja tahet hävitada loodusvarasid sel kaunil planeedil vaid oma, ütleksin tarbetusteks.

   Võib olla üks väga suur ja tähtis ettevõtmine oli hakata vallutama kosmost ja vallutada sealt sellist, milleks teil pole väikestki luba Minult ega ka mõnelt muult tahult. See kavatsus ehk on nüüdsel ajal edasi teil paljudel lugejatel mälus või teate juba toimunust? Paljud suured ja väiksemadki riigid mõtlevad, et need lähedal olevad planeedid võiksid olla nende kasutuses nende oma vajadusteks kaevandada selliseid mineraale tööstuses kasutamiseks, millest saaksite uusi kasutatavaid esemeid või sellistki omale, mille vajadust te veel ei oska isegi endale ette kujutada.

   Kas keegi teist lugejatest oskab mõelda, miks Mina olen hakanud takistama selliseid ettevõtmisi? Kas olen Mina väga kitsalt rajanud need lähiplaneedid teistele või muuks kui teile, armsad lugejad?

   Nii, ei üldsegi pole Ma kitsi, vaid pigem oskan olla väga helde ka neile, kellele olen määranud need lähiplaneedid  elukohaks. Minu üks kõige tähtsam viis on kaitsta ka teistegi olevuste elu, mitte vaid teie, inimeste oma. Minule ja sinule ja igale muulegi olevuseks sündinule on aina tähendanud oma elukoht või planeet kodu, mida kellelgi ei sobi hävitada ega röövida, vaid austada pühana ja puutumatuna. Kas märkasite, et ka Minule kodu tähendab puutumatust ja püha paika. Seda te kunagi ei suuda mingit viisi röövida ega ka hävitada, sest te ei tea sellest veel midagi. Kuid püsime nüüd vaid teie inimeste, ütleksin tasemel ja neil planeetidel, kust te võiksite tahta midagi kasutusse saada, kui vaid Mina ei asetuks mingil moel piirama neile pääsemist. Avan veel natuke seda vaatenurka, miks Ma ei pea vajalikuks piirata nende, ütleksin olevuste elu võimalikkust olla ja elada neil teilt piiratud  planeetidel?  Kas oskavad nemad siis kasutada oma loodusvarasid teist targemalt?

   Nüüd sina jätad vastamata küsimusele, sest sa ju ei tunne, kelledest Mina tahan nüüd avada uut teadmist sinule ja muilegi seda kirjutust lugejatele? Kas on neil lähiplaneetidel üldse elu ja elanikke või kas on need asustamata? Vastan öeldes, et muidugi on elu ja nad on täiesti erinevad teist, armsad lugejad. Keegi pole kunagi veel kohanud sellist planeeti, kus pole elu mingil teile võõral kujul. Siis igas lähedal olevas planeedis on mingit eluks nimetatut, kuigi teile täiesti võõrast ja tundmatut. Minule, Elule Endale, on aina olnud vajadus kaitsta igat lähedal olevat planeeti juba palju enne seda, kui inimkond asetati elama teie nüüdsele planeedile. Need lähedal olnud planeedid on tihti justkui üks suur mannerplaneet, kuigi on jälle eraldi olevad ja üksteisest eraldi sel nimetatud ajalisel ajal.

On olnud palju selliseid ajalisi aegu, millal Mina hoidsin need ühinenuna üheks ja samaks ja jälle taas lahutasin need olema teistest eraldi olevaiks mandreiks või planeetideks. Kes siis püüab pääseda kahjustama nende, ütleksin mandrit? Nii, vastan jälle, vaid üks, kellele ei taha anda nime, vaid ütlen, et selle tahtmisi ja vajadusi osa teist inimestestki kannab oma tahtmiste ja vajadustena. Seda teil inimestel ehk on vaja osata mõelda nii, et oskaksite püsida eemal neist lähedal olevatest planeetidest väga, väga osavasti.

   Jätkan natuke teistestki vajadustest, mis on olnud Minule mingit moodi vastu teie inimeste tahtmistele teha sellist, millest Ma ei ole kunagi avanud väikestki teadmist ühelegi olevusele, vaid hoidnud oma teadmisena.

   Eile (13.11.2024) Mina ja Erkki püüdsime koos asetuda avama ühist ruumi nii, et oleksin Ise tulnud sellesse samasse ruumi omal osaval moel ehk nähtavale tulles. See asi on veel hetk Minule liiga raske või selline, et selle varjud häirivad Minu asetumist olla kõigiti  üks Erkki ruumiga. Erkkist siis kiirgub edasi sellist, mis takistab Minu siirdumist Erkkiga samaks ehk olema ühinenuna temas ja tema siirdumist samas Minuks? Nüüd sinule ja Minule lisaks vaid Erkki saab teada, mis on see olevuseks asetunud vari temas, millest ei suuda veel, ütleksin eemaldada mingit karmalist ruumi või kõikide osadega lahti midagi väga ammust ja natuke varju taolist ruumi? Kas see on Erkkist tulenev või mõnest täiesti uuest ruumist sündinud?

Vastan Erkki loal, ei üldsegi mitte Erkkist sündinud ega isegi mitte tema suguvõsa algujuurtest tõusev, vaid see vari tõuseb nüüd inimkonna juurte tolmust ehk mingist põhjast, kus inimkond lahutati loomariigist. Sellesse ruumi, mil Looja Ise hakkas looma loomariigist sündinud uut olendit ehk esimest inimest sellele kaunile planeedile, asetus väga õhuke ja väga eriline vari sellisest ruumist, kust teie inimeste juurkanalid saite alguse uueks olevuseks tulemiseks. Sellesse samasse juurkanaliks nimetatusse siis asetus sama vari kui see, mida igaüks teist inimestest edasi kannab endas peidetuna.

   Nüüd paljud teist ei oska enam mõelda, miks Erkki kohta öeldakse, et aega ja seda teistki ei ole enam temas, vaid tema ruum on igati neist kahest lahti? See energia ei ole üldse sama, vaid midagi väga, väga erinevat. Ja kuidagi sellest langeb Erkkisse  edasi natuke varju või inimkonnale siirdunud pärandust loomariigi kaudu. See põhiliselt ei tule isegi loomariigist, vaid palju kaugemast algulätte sarnasest, ütleksin juurkanalist. Oskamise ja Õppimise Salapärad lubavad jälle lahutada need olemist mõjutanud juurkanalite tolmu taolised varjud nii Erkkist kui ka teistestki inimeste, ütleksin peidus olevatest ruumidest.

Nii et Mina raputan lahti Elust Endast avanemas olevatest lätteist sündinud ruumidest esile tõusnud tolmu taolised varjuks nimetatud, öeldes selles lauses: lahku ja siirdu omasse osavalt avanenud ruumi igast, täiest igast, inimese ruumist ja hoia oma ruumi igavesti lahti kogu inimkonnast. Nende väga osavatesse sõnadesse olen aina osanud asetuda ja samas ka suudan olla see, mis kunagi pole suutnud olla, kui kamandan ja käsin oma oskamatut poolt taganema lahti omast ruumist ja asetuma väga osavalt ja väga erilisel moel taganema tagasi oma algulättesse. Ehk sinna ruumi, mida Ma kunagi enam ei hakka avama omaks, vaid hoian Endast eriti, eriti sügavas peidus ja kaugemas kolkas Endas.

   Oskamise ja Õpetamise Salapära ehk üks ruum Minus, on jälle avanud uue ruumi Erkkist ja igast muustki inimesest selle väga erilise kirjutuse kaudu või abil, nii et oskan siirduda nüüd tagasi samasse ruumi, kus eile õhtul olin koos Erkkiga, kui püüdsime kogeda, kuidas oskame olla ühinenuna üheks ja samaks isegi väga väikseks ajaliseks ajaks ja Erkki saab tunda ja näha Minu osavat nähtavale tulekut kirkusena. Nüüd oskame jälle katsetada, kas toimub ühinemine ja kuidas Erkki tajub seda oma olemises, kuigi samas on üks ja sama koos? Lõpetan selle kirjutuse öeldes: kes oskab, tema õpib ja samas ka rõõmustab õppides.