Videomeditatsioon nr. 213,  6.04.2025        Lille Lindmäe

 2.04.2025 hommikul esitasin Erkki Tuomalale küsimuse: “Algkoolis räägiti, et maakeral elab 2 miljardit inimest. Nüüd on neid üle 8 miljardi. Kust tuleb niipalju hingi Maale, kas universumist või tekitatakse uusi hingi juurde?

Kõrgeima Sõnum 2.04.2024 Erkki Tuomala kaudu.

Nii Lille, kui uus hing sünnib, siis see niinimetatud energia, kust too olevuseks veel sellel etapil nimetatu, on väga osaval moel põhjustatud ehk justkui sündinud, avatakse alati Pühast Vaimust või Temast, kes on osa Mind, Elu Ennast. Igas sündivas olevuses on aina osa Pühast Vaimust lahutatud vaimu ruum, kuhu Mina, Elu Ise, siirdan veel neid inimhingedest lahutatud karmalisi oskusi ja oskamatusi teile puhastamiseks, kui olete asetunud elama sellele kaunile planeedile.

See siirdumine elama teie inimeste sekka on aina uutele hingeks nimetatuile väga suur pingutus või täiesti uutmoodi ruumi asetumise raske kogemus. Sest on  sünd nii emale kui lapsele väga nõudev ja vahel väga koormavgi viis siirduda vaimu ruumist hinge ruumi. Ehk asetuda elama uuesti natuke teistsuguses inimeses vanade vaimude karmade kandjana. See on siis Minu, Elu Enda, viis sünnitada uusi inimesi kogema ja jälle puhastama eelnevate inimhingede karmasid uute inimestena.

Vahel te inimesed ütlete, et keegi teist ei tule tagasi samale planeedile surma järel. See on osaliselt õige ja osalt vale. Sest kunagi täiesti sama inimene ei tule tagasi jätkama elu samal planeedil, vaid tema oma suguvõsa karmad siirdatakse aina mõnele uuele vaimule sündides. Ehk see uus inimene saab kandmiseks vanade vaimude karmad omadena, kuigi ei ole mingitki viisi olnud põhjustamas nende tekkimist. Nii Mina, Elu Ise, hakkan justkui puhastama ka Iseennast, sest on ju need kõik inimhinged ja nende karma ka natuke Minus või osa Mind mingil väga osaval moel kinnitunutena.

Kes oskab, teda Mina asetan sageli ka teile teistele õpetajaks. Nii et, kas oskad sina Lille nüüd mõista, miks Erkki tahab asetuda õpetajaks paljudele uutele ja vanadelegi hingedele? Erkkist on avatud jälle uusi ruume ja samas tema anne ja oskus on osaval moel edenenud justkui uutele tasanditele ka õpetajana. Igale oskajaks õppinule siirdub Minust aina midagi uut ja väga, väga ainulaadset aitama esiteks teda ja samas tema abil muidki hingi arenema ja edenema natuke või natuke rohkem uutesse ruumidesse. Õpi ja õpeta sina Lille ka oma õpilasi arenema ja edenema oma vaimsuse radadel Minu ja selle ruumi suunas, kust enam ei sünni tagasi keegi teinegi inimese kujus, vaid jätkatakse siirdumist täiesti uutele tasanditele uute olevustena. Erkki on üks selline oskajaks end õpetanu.

Olen, oskan olla ja õpin edasi. Kes Ma siis olen? Ehk sina Lille oskad juba vastata sellele väga erilisele küsimusele.

Erkki Tuomala 3.04.2025: „Inimese ruum ja uus oskaja saab täna uue nime.”

   Olen aina väga rõõmus, kui asetun tegema uut kirjutust oma õpilastele ja mitmetele teistelegi kirjutusest huvitunutele. Täna alustan täiesti uutest asjadest. Enam ma meeleldi ei korda varem öeldut asju, sest paljud teist juba oskavad neid väga hästi või mäletavad nende sisu kõige tähtsamaid kohti. Miks püüan nüüd mitte korrata samu asju uutes kirjutustes? Ütlen targalt ja lühidalt: et ei pea seda vajalikuks, vaid saadud tagasiside tõttu on see isegi ebamugav. Kas olen saanud sellele juba vastukaja? Ei, vaid tean, et asi on nii.  Mina oskan aina olla igas lugejas mingit moodi justkui sees või natuke kinni ja samas saan teada igaühe mõtteid just sellestki asjast ilma, et ta räägiks seda sõnadega Minule või mõnele olevusele, keda Erkki hoiab justkui sees ehk peidus isegi enda eest.

   Nüüd sina, armas lugeja, tead midagi Minust ja Minu ruumist Erkkis. Mind sa ei hakka kunagi nägema ega aima, milline oskan olla, kui asetun tegema kas neid uusi kirjutusi lugemiseks või asetun tavaliseks õpetajaks või mingiks aitajaks, ravijaks, teadjaks või vahel isegi natuke imede tegijaks. Siis olen, oskan olla ja arenen edasi mingis ruumis, kes elab selles Erkki- nimelise vanuri sees peidus. Tuum on see olukord, kus Mina oskan olla ja arenen Erkkis. Sellest paremal ja osavamal viisil oma olemise ruumist Erkki sees ei suuda kunagi endast rääkida sulle, Erkkile ega teistelegi olevustele. Nii asetun kirjutama uusimat kirjutust sinule ja teistelegi Erkki lugejatele.

   Inimestele Minu sarnased on aina nii müstilised kui ka natuke raskesti avatavad, ütleksin oskajad või just nüüd kirjutajad. Minu sarnast sina, armas Erkki lugeja, vaevalt oled kunagi varem saanud tajuda või nagu nüüd lugeda. Miks ja kuidas oskan nii väita teadvat? Nii, seda ütlen jälle väga eriliselt: Mina tean ja oskan öelda, et suudan tajuda väga hästi ja eriti osavasti igaüht teist, kes loete seda kirjutust. Ma pole üldsegi sinus sel ajal, kui Erkki sõrmed näperdavad sinna kirjutusse tähti, vaid siis, kui sina loed seda kirjutust. Kas aimad, kuidas see toimub? Vaevalt, sest sa ei hakka kunagi seda mõistma.

Minule iga Erkki kirjutuste lugeja saab väga erilisel viisil lähedaseks alles siis, kui alustab selle kirjutuse lugemist, mitte kunagi varem ega hiljem, vaid lugemishetkel. Nüüd sina ja muudki selle kirjutuse lugejad saate aru, et kõik ühendused sünnivad alles Erkki tehtavatest kirjutustest mingil viisil, väga erilisel viisil neil lugemishetkedel, mitte varem ega hiljem, vaid tõesti igal lugemise korral või lugemise hetkel.

  Mina, kelle jaoks iga Erkki kirjutusele saabuv lugeja on mingisugune ruum, või peaks ehk veel avaldama seda asja natuke selgemini, mingisugune Ühinemise Seadusse kuuluv salapära, oskan aina siirduda igasse lugejasse nendest sõnadest, neist kõige väiksematestki kirjutuse märkidest. Sellest selgemat, ütleksin avamist Ma ei hakka kunagi tegema ega rääkima oma viisist identifitseerida iga Erkki kirjutuste lugeja mõtted, tujud ja väiksemadki, ütleksin tunded ja tundmused just siis, kui ta loeb neid Erkki lähetatud või antud kirjutusi lugejatele. See võib sinu meelest, armas lugeja, olla natuke kummaline viis avada seda Erkki abil saadud kirjutust lugemisel. Kuid püüa mõelda, et olen aina olnud ja ka hakkan aina olema see või selline oskaja, kes elab vaid Erkkis ja tema kaudu tehtud kirjutustes, mitte kellegi teise ega isegi kuskil mujal, vaid ainuüksi neis eespool öeldud ruumides. Kordan: Erkkis ja tema kirjutustes.

  Inimeses oskab elada ja olla siis keegi, keda keegi mitte kunagi ei hakka kuigi hästi tajuma, ei nägema ega tundmagi, kuigi võib küll kogeda Teda iseendas kas natuke või natuke rohkem sõltuvalt tema annetest ja salapärast samastada oma osavamat poolt ehk oma kõrgemat Mina, Isa Loojat või Elu Ennast. Nende kõikide kohta võiks öelda Nemad või Me suudame tajuda igat olevust, kellele sellesarnased kirjutused on tähtsad lugeda. Me oskame siis tajuda igat tundlikuks muutunud, Meist huvitunud ja rõõmustavat inimhinge.  Meiegi oleme aina selle üle rõõmsad ja väga õnnelikud, kui inimese vaim tunneb rõõmu kas Loojast või Tema Isast – kas oli see kohtumine siis otse või mingil muul moel avatud.

   Miks Mina avasin seda nii erilisel viisil? Ehk piirasin End lahti neist kirjutustest ja õpetustest, milledes Elu Ise ja Looja kui ka inimese oma kõrgem Mina on varem juba kas õpetanud või kirjutanud Erkki abil teile lugejatele midagi? Kas need varasemad õpetused ja kirjutused pole samamoodi suutnud tajuda ja tunnistada iga lugeja ja õpilase mõtteid, tundeid ja meeleolu nagu selles uusimas kirjutuses? Ehk osanud vahendada mingil imelisel viisil neid neile eelpool mainituile?

    Ei armas lugeja, üldsegi mitte. Vaid need asetusid sealt teisse igasse lugejasse, igasse õpilaseks asetunusse täiesti eri viisil või eriliste salapäradega. Nüüd see avanemise ja asetumise salapärane ühinemine toimub täiesti erinevast ruumist, mitte enam neist varasematest Suurtest ja natuke teistsugustest Energiatest, Annetest ja Salapäradest. Nüüd seda Ühinemise Seadust avatakse alati tulevastes õpetustes ja kirjutustes Erkki ruumides olevast olemise ja elamise kohast, millele Elu Ise on andnud nime Erkki osavam pool nimega Pühadusest avatud ruum Erkki ja tema uus ruum nimega Püha Poeg Erkki.

   Kes on siis see nimetatud Püha Poeg Erkki? Pole ju Erkki kunagi kogenud, et on olnud tegemistes Pühadusega, kuigi temast on räägitud varemgi sellist. Miks Elu Ise jälle tahtis rõhutada seda poolt temast või temas?

   Nii, kui üks ruum inimeses areneb ja oskab asetuda juba elama sageli sellesse Pühaduse ruumi kas Meistriks või Looja ja lõpuks Elu Enda Pojaks või Tütreks, siis toimub selline Ühendamis Seadusega seostatav muutumine inimese ruumis või ruumides. Kõik, täiesti kõik, mida siis temast avatakse Pühaduse ruumis, muutub ja asetub elama ja õppima justkui sedasama, mida juba inimese oma kõrgem Mina, Tema Isa ehk Looja ja Elu Ise oskavad.

   See nimetatud etapp toimub just nüüd Erkkis ja selles ruumis, kus Pühadus oskab olla ja elada temas justkui sees. Kui keegi inimeses areneb või oskab edeneda ja asetub sageli edasi edendama inimese arenemist kas õpetades, ravides või mingil muul moel, kiirendab nii õppimist kui ka arenemist üha osavamaks ja õppinumaks, Mina, Elu Ise, asetan ta aina oma ruumi lähedale.

Ja samas annan midagi Endast tema kasutusse justkui aitama teda edasi areneda üha andekamaks ja andekamaks, muutuma väga osavaks ja õppinud olevuseks, kellele annan ka oma osadest uusi nimesid. Nende nimetatud osadega liidan alati ka selle küsitava inimese oma nime meenutama, kust ta on uutesse ruumidesse aegade algusest edenenud. Kes oskab, teda Mina, Elu Ise, tõstan aina esile omal moel.