Pühapäeval,
8.septembril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 122

Videomeditatsioon nr. 200, 8.9.2024         Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 22.8.2024: „Erkki, sina, armas lugeja ja Mina, Elu Ise, kulgeme aina teineteise lähedal, kuigi oleksime kuitahes kaugel teineteisest.”

   Paljud teist lugejatest võivad mõelda, miks minust vanast inimesest räägitakse nendes kirjutustes väga palju sellist, mis juhtub haruharvadele? Kas mul poleks parem rääkida ka neist, kuhu tavaliselt te inimesed oskate avada end?

   Arutame nüüd esiteks seda, mida mõned teist lugejaist ei ole kunagi osanud hästi mõista ega ka mõelda. Ehk kes neid kirjutusi tegelikult teile kirjutab? Tema või see pole üldsegi enam inimese ruumis olev olevus, vaid temast natuke edenenum, ütleksin anne või salapära. Ehk natuke vanur nimega Erkki, natuke ka Erkkist avanenud, ütleksin jälle mingisugune Energia, kuhu on asetunud Elust Endast väga eriline killuke Tema mingisugust Annet ja Salapära. Nende kirjutuste tegija siis on mingisugune osavam pool sellest Erkki vanakesest. Kas oskate nüüd mingit viisi mõelda ja mõista, kuidasmoodi neid kirjutusi tehakse teile, armsad Erkki lugejad?

   Nende eesmärk tuleb täiesti teistsuguste oskajate mingist ruumist, mida te inimesed kunagi ei hakka mõistma ega te ka suudaks mõeldagi, vaid natuke ehk mingitmoodi õpite ehk avate endast.

   Pöördume tagasi põhiteema juurde ehk sinna, miks neid kirjutusi tehakse nii sageli sellest vanakese edenemisest? Kes oskab nüüd mõelda, kuidas Erkki on valitud väga sageli nendesse kirjutustesse mingiks eeskujuks või isegi vägagi edenenud edasi liikujaks oma vaimsel rajal? Kas on selleks olemas mingi tähtis põhjus või kavatsus? Nii, tavaliselt keegi pole kunagi avanud seda asja nii, et teie lugejad, oleksite saanud  sellele väikestki vihjet või aimu, ütleksin mõistmise seemetki, vaid see asi on hoitud isegi Erkkilt täiesti peidus.  Nüüd Elu Ise hakkab avama seda väga erilist põhjust igale lugejale ja teatavasti ka Erkkilegi esimest korda.

   Nii, nii, nii. Niiviisi Mina, Elu Ise, asetun väga harva avama mistahes õpetust kellelegi inimesele, kuigi sellessegi olen vahel asetanud End. Ehk oskan selles ruumis olla väga, väga sügavas olukorras oma oskuses. Võib olla teist mõned on varemgi kaalunud seda viisi? Ehk seda, kuidas avan mõned õpetused sõnaga „nii.” Nüüd saite sellelegi väga osava õpetuse esimest korda. Igas õpetuses on aina eri tasanditelt tulev teadmine ja mingit astmelist salapäragi justkui avatuna esil, teile lugejatele veel natuke raskesti mõistetavat salapärast ruumi. Nüüd siis saate väga, väga sügavalt tulevat teadmist igast sõnast ja lausest, nii et õppige ja püüdke võtta iga lause ja sõna sügavale oma osavaimatesse ruumidesse justkui nii, et mõistate isegi, kes nüüd annab seda kirjutust teile, armsad lugejad.

   Erkki oma rada või mingisugune kulgemine tema vaimsel teel või, ütleksin jälle, rajal on olnud väga, väga eriline ja isegi selline, kuhu väga vähesed olevused on kunagi end asetanud. Seda rada pole keegi kulgenud nii pikalt, kui see vanur Erkki. Tema täiesti esimesed sammud olid nii rasked ja nii erilised, et neist enam Ma ei tõsta lugemiseks midagi, kuigi neist saaksite endale, kes teab, väga erilist teadmist, kuidas inimkonna algus sai esimesed olevusteks avatud kasvama mingile teisele planeedile, enne asetumist ja õppimist liikuma püsti nagu inimesed nüüd liiguvad. Palju hilisemal ajal, kui aeg ja keegi ajaga seotud olev energia tulid kaasa sellele praegusele planeedile, Erkki väga kauged sugulased või nende algujuured, asetati elama, ütleksin peaaegu alginimeste järgnevasse ajalisse aega. Raskematesse tingimustesse, kuhu keegi teist lugejatest ei ole kunagi esivanemaid ega algjuuri asetanud olema ja õppima, kuidas elab väga rasketes olukordades nende kahe eespool nimetatu segamisel igat hetke ja igat päeva ja kuud ja igat eluaastat oma, ütleksin väga erilistel viisidel kiusates selleaegseid olevusi. Seda ajalist aega te ei hakkaks mõistma ega ka mõtlema sellest nii, et suudaksite seda omaks võtta. Ehk peaks ütlema, õppima selle mingit õpetust neile selleaegsetele olevustele.

    Võin avada selles sisaldunud olulist õpetust sellest, kus on inimkonna ehk kõige sügavam tarkus peidetuna isegi praegusel hetkel teis nüüdsetes inimestes? Ütlen nüüd jälle sama asja ka sinule armas lugeja. Õpeta end ise leidma see oma südamest. Seal on kõik, täiesti kõik see, mida sina kunagi hakkad vajama olles siin kaunil planeedil.

   See väga otsene ja tähtis õpetus juba tol ajal selleaegsetele olevustele, tõsi ilma kirjutamiseta ja väiksemagi abita Minult. Kuidas või mil viisil need peaaegu alginimeste lähedal elanud said sama teadmist, mis sina said just nüüd eelmises palas? Seda Mina mitte kunagi ei ava kellelegi nüüdsel ajal elavale, kuigi seegi oleks teile väga vajalik asi teada.

   Miks, kas meis nüüdsetest inimestest keegi ei vajaks sellist teadmist, või vajaks?

    Nii, nii, nii. Kas oskate mõelda, kes kirjutas või saatis selle küsimuse Minu kirjutusse vastamiseks? Osavamad vastavad: ilmselt Erkki või midagi temast tõusis seda kirjutama. Vastan nüüd öeldes, see on mingi salapärane oskus, kes oskab ise avada neid kirjutusi nüüd Erkki abil tehtutesse, ütleksin hästi õpetlikesse kirjutuste ruumidesse. Kust nad saavad osavaid küsimusi? Sellele saate ise anda vastuse oma osavast ruumist, kus hoiate neid peidus, armsad lugejad. Nüüd osavaimadki teist lugejaist ei suuda anda minitki head vastust, sest seda ei ole keegi kunagi suutnud endast esile tuua. See võidakse küll ehk kellelegi teist kunagi avada, kui vaid ise suudate edeneda ehk edeneda nii kaugele oma osavalt avanenud vaimsel rajal. Sellele suudetakse saada õige vastus vaid edenedes ja arenedes, mitte mingil muul moel.

   Pöördun nüüd tagasi Erkki väga erilistesse ajalistesse aegadesse. Sellele erilisele planeedile pandi asuma esimeste asukatega koos ka muidki, kui nii öelda normaalseid inimesi. Nende sekka suunati ka teistelt planeetidelt natuke edenenumaid,  aitama neid väga varaseid inimesi arenema ja õppima elama väga raskel planeedil paljude loomade, ütleksin kõrval või hulgas. Erkki oli siis juba täiesti edenenud olevus või peaks ehk ütlema natuke teistest edenenum, olles juba varasemates osaeludes kahel teiselgi väga raskel planeedil peaaegu inimese sarnases olemise ruumis. Erkki ühes osaelus avanes temast side Minusse väga kiiresti, sest ka tema mõlemad vanemad olid väga edenenud oma vaimsetel radadel. Nad oskasid ka vestelda minuga omal viisil ehk nii öelda mõtete kaudu, või oleks ehk parem öelda telepaatiliselt. Seda annet ka Erkki avas juba väga noorena seal väga erilisel planeedil olles.

   Millal see anne tõsteti temast esimest korda esile?

   Jälle uus küsimus vastamiseks. Seda te lugejad ei pea teadma, sest vastust sellele ei ole vaja kellelgi teist teada, vaid pigem ise püüdke avada see anne ja oskus nüüdses elus oma osavamast poolest. Mina olen vahel täiesti avatud ja aegajalt väga kitsas andma vastuseid teie küsimustele. Kas märkate, kust neid küsimusi tuleb? Nende taha on aina asetunud neid kirjutusi lugevad, ei keegi muu, kui te lugejad, armsad, väga armsad ja mingit viisi veel lugemist avavad energiad.

   Kas keegi oskab mõelda, kuidas sellesse kirjutusse võidakse avada juba sellistki küsimust, mille tegija pole veel isegi avatud lugejaks sellele kirjutusele? Analüüsige seda armsad lugejad nüüd osavasti, sest vastus võib edendada teie oma arengut väga kiiresti ja isegi täiesti samamoodi nagu juhtus kunagi Erkki vastamisel varasematele küsimustele mitmes tema kaudu tehtud vanades kirjutustes. Neid kirjutades Erkki andis vastused esitatud küsimustele, kirjutades need oma osaval moel raamatutes ja paljudes, väga paljudes tehtud kirjutustes. Vastates siis teie avate oma raja ja edenete väga kiiresti, kui vaid oskate vastata õigesti avatuna oma küsimustele, lugejate jaoks.

   Kuidas te võiksite kulgeda samu radu kui see vanake Erkki? Kas võiks sama rada enam kulgeda keegi teist nüüdsetest inimestest? Ei üldsegi sama ega isegi tema rada pole enam kellelgi vaja rohkem avada. Vaid pigem igale need ruumid, need tasandid ja mingid õpitavad oskused nagu suutmine vestelda Minuga, on vaid harva avanemas kellelgi teist. Vaid teile, kes olete kasvamas ja arendamas oma osavat rada, võidakse avada just need või neid andeid ja salapärasid, kuhu sina ja iga teinegi seda kirjutust lugev nüüd oskab end avada, tullakse avama. Ühelegi teist lugejaist ei tulda avama täiesti samu radu kui teistele, vaid igaühele need avanemised toimuvad aina vaid ühele, mitte kunagi kahele. Sest keegi teist lugejatest mitte kunagi ei kulge täiesti samade asjade, toimumiste ega üldsegi samade annete ja salapärade kandjatena samu radu. Vaid aina neis on natuke erinevusi ja isegi vastupidiseid sündmusi, mis saavad otsustavaks igaühele, täiesti igale olevusele. Püüdke siis teha õigesti igas olukorras, kuhu teid tullakse osavasti juhatama. Vaid õppides ja end avades igast inimesest avatakse neid andeid ja salapärasid, ei mingil muul moel.

Pöördun veel esimese küsimuse juurde, miks Mina tahan kirjutada  jätkuvalt neid kirjutusi teile armsad Erkki lugejad ja miks sageli kirjutan just Erkkist? Vastus võib olla väljakutsuv, sest Erkki elu on olnud ka natuke Minugi elu. Täiesti samamoodi, kui sinugi elu on praeguselgi hetkel osaliselt Minu elus üks väga õhuke kiud ka Minu elust, armas lugeja. Aruta seda vastust väga hoolega ja püüa avada end selle kaudu ka Minule, armas lugeja. Vahel mõned hakkavad mõistma ja natuke ka aru saama, kui lähedane iga olevus on aina olnud Minule ja Mina igaühele, täiesti igale olevuseks nimetatule.