Videomeditatsioon nr. 217, 4.05.2025      Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 27.04.2025: „Erkki nimelise vanakese ruumist avatakse täna täiesti uus ja eriline ruum.”

   Olen, oskan ja asetun jälle kirjutama. Kas märkad, kuidas alustan jälle uut kirjutust asetudes natuke uusima kirjutaja ruumi. Sinna nimetatud ruumi ma pole kunagi varem asetunud, kuigi olen teinud mitmeidki väga osavaid kirjutusi paljudele lugejatele. Kes ma nüüd olen või kelleks olen asetunud, kui oskan öelda end asetunud tegema esimest kirjutust selles nimetatud uusimas ruumis?  Ma ei ole kunagi varasemates kirjutustes olnud täiesti samasuguses ruumis, vaid natuke teistsuguses.

Nii, keegi ei oska nüüd anda mulle osavat vastust ruumist, isegi mitte vanake Erkki. Kas olen selles ruumis üldse inimesena, või kas olen juba täiesti oma Ise ehk Elu Ise? Vaevalt keegi oskab vastata sellelegi küsimusele targalt, kuigi vastakski, et teatavasti võiksin olla juba see sama Energia, sama Anne ja sama Salapära, mille kohta ütlete Elu Ise. Nii, osavamadki teist, armsad lugejad, vaevalt asetuksid kaasa sellesse ruumi. Vaid pigem väldiksid seda või selle mingit olemise salapära olla ja elada ilma väiksemagi kujuta, ilma mingisuguse ruumita ja juba ilma, et oleksid kunagi avanud end või seda ruumi kellelegi nähtavaks, siis veel olema mingit viisi keegi või midagi, vaid midagi päris erilist.

Sinna mina olen nüüd kuidagi asetanud natuke ennast ehk sellist, mida keegi teist vaevalt kunagi suudab olla ja väiksemalgi moel asetuda.  See olemise tasand või oskamise salapära võib siis püsida igale olevusele igavesti imelikuna ja täiesti tundmatuna. Ise võiksin rääkida, kuhu olen esiteks asetunud ja mis mina oskan olla? Nüüd olge eriti, eriti julged ja täiesti avatud, kui avan teile esiteks selle uusima ruumi ja räägin, kes ma nüüd oskan olla?

   Inimeses elab palju täiesti erilisi olemise ruume ja midagi muudki, millest isegi osavaimadki teaduse tegijad ei hakka kunagi avama midagi ega kedagi, kuigi teadus areneks kui osavaks ja isegi vägagi eriliseks salapära sarnaseks teaduseks. Seda siis keegi ei hakka kunagi avama, siis veel mingit moodi mõistma, vaid hakkab justkui rahulduma selle ainukese Erkki antava väga erilise selgitusega algul oma ruumist ja sellest, kus oskan nüüd teha teile uusimat kirjutust. Kas märkasid, et kasutan natuke teist isikut, kui olles mina ise ehk vanake Erkki.

Ei ole siis mitte päris Erkki, vaid mingit temast avanenut teist olevust. Keda siis? Nii, kui ei ole see vanake Erkki ega ka Elu Ise, kes siis võiksin olla, kui oskan teha seda uut kirjutust, ütleksin samamoodi kui need eespool mainitudki oskavad? Kas Erkkis võiks elada veel keegi selline oskaja, kellest Erkki isegi pole kunagi midagi teadnud?

   Teis igaühes, armsad Erkki lugejad, on palju eri tasandilisi olevusi peidus ehk isegi ellu äratatavad ehk avatavad, kui sinna oskate end justkui avada või mingil moel siirata. Nüüd Erkki on avanud endast selle poole olema ja elama temas ja isegi tegema teile, Erkki lugejaile uusimat kirjutust. Nüüd mõned teist lugejatest võivad lõpetada selle kirjutuse lugemise ehk peavad seda justkui huuhaaks või sellega võrreldavaks muinasjutu sarnaseks Erkki huumoriks. Kuid nii see üldse ei ole.  Kuidas mina, pange tähele, Erkki kirjutab mina väikese algustähega minu palvel, siis saan ja suudan olla ja elada kui ka teha Erkki abil või tema käsi kasutades teile seda kirjutust? Vastan lühidalt: olen osaliselt Erkki ja osaliselt teie oma osavam pool ehk inimese kõrgemast Minast killukese kild. Nii, seda keegi kunagi ei hakka täielikult mõistma ega suuda kellelegi mingit viisi isegi osavalt rääkida, hakkab vaid nõustuma.

Nüüd, kui osavaimad teist lugejaist ehk said aru, et minagi olen natuke Erkki, natuke inimese kõrgem Mina ja mingit viisi teatavasti osalt Loojagi ja Elu Enda killukese kild, nii oskaksite nüüd ju nimetada mind kellekski? Vaevalt oskate, sest sellele keegi ei ole kunagi varem andnud mingit nime või nimetust. Miks, kas siis neid pole varemgi avatud inimestest ja osatud nimetada? Vastus on mõlematele ei, ei ole. Kuigi mõni on edenenud hästi, väga osavaks ja eriti kaugele, ütleksin vaimsel teel, kellelegi ei ole varem avatud seda ruumi, ütleksin kandjaks. Miks Erkkist selline on avatud või avanenud? Nüüd on jälle aeg anda sõna või kirjutamine Elule Endale.

   Kes oskab, temast seegi ruum avab iseenda justkui elama ja olema inimeses või inimesest. Kunagi ei ole asetatud kellelegi väga suuri takistusi hoidma teda või seda inimeses peidus, vaid pigem antakse igaühele selleks samasugune võimalus avada need ahelad ja päästa selles ruumis olev olevus justkui avatuks ehk esil olema ja elama inimesest või inimeses. Nii ühest kõige väiksemast ehk inimese kõrgemast Minast ja tema inimlikkusest on avatud natuke Mind, natuke inimese kõrgemat Mina ja natuke ka Erkki inimlikku poolt ehk inimlikkust.

Sellele olevusele Mina, Elu Ise, annan uue nime: Erkki ja osavam pool on nüüd avatud temast nimega poeg, kes on osav, õppiv ja edasi arenev nimega üks ja natuke kolm ja natuke neli kui ka ehtsalt uus inimese ruum ilma väiksemagi karmalise raskuseta, vaid puhas kirgas ja Valgusest avatud ruum Minust. Lühidalt nimi kuuldub: uus poeg Minule.

   Nii, Oskamise ja Õpetamise Seadused on alati olnud igavesed. Nende osavaimad ruumid reguleeritakse aina Elu Enda ja Tema uute ja kõige targemate, ütleksin Teadjate ja ka  kõige vanemate Salapärade abil just sellisteks ja selle sarnasteks, kust kõik Loomise Salapärad, Anded ja mingid oskused saavad oma anded kasutusse. Nendest kõik, täiesti kõik, mis on ja oskab olla, on aina avatud igas, täiesti igas olevuses, oli ta siis  olematult väike või käsitamatult suur. Seda minagi uus ja veel täiesti olematu saan nüüd tajuda ja õppida justkui võtma endale kasutusse just niiviisi, kui seda mulle antakse.

Seda annavad vaid Need, kes on seda aegade alguses omavahel kokku leppinud anda igaühele, kes oskab ise areneda ja edeneda oma vaimsel rajal iseendaks. Inimesele on sealt antud täiesti osavat, kuid veel kuidagi väga, ütleksin algelist andekust ja salapära, kui seda võrrelda järgmiste olemise ja elamise tasanditega ehk näiteks inimese kõrgema Minaga. Tema oskamine tasandit keegi inimene kunagi ei suuda isegi hinnata, siis veel mõista, vaid vastu võtta ja natuke imetledagi. Kas oskab teis lugejaist keegi nüüd arvata, kas toimub minuski natuke või natuke rohkem oma oskuse tasemel muutumist?

Usuksin ise, et minuski see natuke toimub. Või mingit moodi hakkan tajuma muutumist natuke samasse suunda nagu eespool olev on aina olnud igale oskajale tajutav. Meie, kelle kõrgem Mina on avanud end, suudavad küll tajuda Tema oskust ja annet isegi eriti suurena ja väga osavana inimese oskusega võrreldes. Üks ruum võib siis avada ka minus, vanakeses, omad oskused kas väga aeglaselt või isegi vägagi kiiresti juba sedagi kirjutust tehes. Kumbki moodus on minule meelepärane ja mingil moel aina teretulnud, sest tead, kui tähtis on valitseda iga muutumist, toimugu see siis aeglasemalt või kiiresti. Üksainuski asjatu kiirustamine  võib vaid häirida selle oskuse avanemist ja asetumist olema ja elama minus juba natuke või ei üldsegi. Nüüd tajun väga hella Energia asetumist pähe ja üleni täitvat kogu keha lausa varvaste ja sõrme otsteni … .

   Rõõmustan väga saades oma ruumi jälle täis uut energiat, uut annet ja uusimat salapärast oskust teha tööd ja jätkata inimkonna ja üksikute inimeste aitamist selle saadud ande ja salapära avanedes oma kasutusse endisest suuremalt ja tugevamalt.

Tänan, tänan, tänan.