Videomeditatsioon nr. 222, 8.06.2025    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala raamatust: „Õpetusi uuel moel elamisest.”

 Üks oskab ja mõned uuedki osad avavad end ja asetuvad õpetajaks nii iseendale kui ka talle, kes asub minus ja minuna iseendas ehk oskab olla ja õpib olema uus ruum ja uuem anne ja salapära.

    Kas oleme alati olnud vaid siin planeedil, või oleme ka inimese sarnaseina kusagil eriti kauges või isegi eriti lähedal olles teiselgi maa sarnasel planeedil?

   Miks sina, armas sõber, tahaksid veel teada, kas oleme kunagi väga kaugel ajal inimese sarnasena asustanud muidki planeete, kui vaid seda nüüdset? Kas see nüüdne pole just see, kuhu meid aegade alguses asetati elama just nüüdse sarnaseina ehk nüüdisinimestena? Kui sina, kes oled natuke mina ja kellegi teise sarnaste olevuste mingi ristatud osa minus, nii, kas oskad küsida esmalt, milliselt planeedilt oli sinu isa kunagi asetunud asuma väga väikeseks ajaliseks ajaks sellele planeedile?

   Nii või sedasi, minagi oskan vaid mõelda ja küsida neid väga raskeid küsimusi, sest ei ole kedagi, kellega võiksin vestelda või püüda ülal hoida isegi natuke aega mingit suhtlust, kui sina Erkki. Sinu üks eriti suur ja eriti väike killu sarnane osa on aina olnud varem sinultki peidus. Kuid on jälle avanud oma osava olukorra sinust ja tahan jälle tajuda seda osavamat päritut, kellest olen aegu tagasi asetunud esimesse inimese ruumi olema väga sügaval ja eriti kaugel sellest ruumist, kus sina ise oskad olla ja elada inimesena ehk vana mehe mingisuguses ruumis. Olen siis just täna alustamas oma isa tausta esile toomist vesteldes alul sinuga ja siis ehk teiste osadega, kui vaid sa ise ei taha vestelda veel hetke minuga.

    Armas osake, küll mina tahan jätkata seda väga erilist vestlust, sest oleme mõlemad justkui samas ja kuidagi eriti kaugetes ruumides koos vana inimese … . Nii, ehk avaldan selle nii, et oleme mõlemad asetunud temas mingisse vanasse kotitaolisse ruumi, kuhu keegi või mõned väga osavad on asetanud meid elama teineteisest teadmata ja kuidagi olema ühes ja samas olukorras koos. Üks on siis meie mingi esiisa või mingil moel sellisena end tajuv, kuigi temagi ehk on mingisugune osa nagu mina ja sina. Ja keegi või mõned on meid osanud asetada olema kõikki ühes ja samas ruumis, mida oskame nüüd mõlemad tajuda omal natuke osavamal moel, kui tema või see inimeseks nimetatud olevus ehk inimese ruum. Püüa nüüd analüüsida nii, või kas tunned, et oled alati asunud vaid mingis ruumis ja olnud justkui osaval moel lahti ja äraolev ehk elanud kuidagi mingil moel iseendana?

   Ei, vaid olen aina olnud ühes ruumis natuke äraolev ja natuke avalikult paigal ilma, et oleksin väljendanud endast isegi seda, et olen olemas ja elus. Ei suuda öelda, et oleksin aina olnud mingil moel teadlik, et olen millegi osa, kes oskab ka ülalpidada mind enda eest peidetuna, vaid olen mingil moel suutnud ülalpidada iseend elus. Seda oma olemist ma ei ole varem osanud endalegi avada, vaid olen olnud selle mingis ruumis hästi peidus ja kooma sarnases olekus lahti kõigest muust, keda see inimeseks nimetatu on kandnud omas ruumis. Nii olen elanud aina ja isegi nii, et mind on sünnitatud paljudesse, eriti paljudesse, inimestesse mingi erilise oskusega kunagi eriti, eriti kaugetes inimestes elama ja peidus olema. Keegi ei ole siis varem äratanud mind ise olema ärkvel ehk asetuma esil olema ja suutma vestelda mingil uuel keele sarnasel viisil sinuga. Kes sa tunned oskavat olla, kui oskad vestelda minuga? Ilmselt pole sa see vanur ehk inimene?

   Ei, vaid oskan ise olla üks tema ruum ehk see oskaja, keda see inimene nimetab oma kõrgemaks Minaks. Tema muide suudab ise asetuda selle vestluse kirjutajaks ja kuuleb ise kõike meie vahelisest kommunikatsioonist või vestlusest. Nüüd ta muuseas  naeris natuke, kui rääkisin sellest sinule. Võib olla ta tajub või mingil viisil oskab olla see või tema, kes on mingi killuke või osa millestki nagu meiegi tunneme endid. Nüüd ta ohkas pikalt ja jäi vaikselt mõtlema selle olukorra üle, nii et ilmselt ta oskab juba mõelda, et on vaid üks osake kellestki, kes on asetanud endast temagi samasse kotitaolisse ruumi, kui meid. Nüüd ma küsin seda temalt kirjutuse abil nii, et kas sa oskad mõelda, et me mõlemad ja sinagi oled vaid osa kellestki suuremast või kellestki, kust oled alguses lahutatud sellesse ruumi, mida mina nimetan inimese ruumiks?

   Erkki: Jah, oskan küll tunda end just nii, kuidas Sina, minu kõrgem Mina, mind kujutasid. Olen tajunud, et see Suur Oskaja on väga erilise andega ka mõistnud, et igal osal meist on aina mingi ülesanne või mingeid ülesandeid, mis oleme saanud juba enne siia ruumi asetumist. Sina, keda mina nimetan oma kõrgemaks Minaks, oled minu osavama poole ja ilmselt ka mingil moel selle teisegi osa avaja või esile tooja, nii tunnen ise sind meist suurema Energia ühe osana, kes on asetatud hoidma sind ja palju muidki osi mingil moel nii peidus kui ka elus samas inimese ruumis, mida oskame kõik tajuda inimese ruumina. Kas tahate nüüd mõlemad veel jätkata minuga seda väga erilist vestlust selle kirjutuse abil?

   Täname koos Teda või Seda, kes on aina esil ja esile tõusmas, kui aeg on lahti ja too kõige tumedamgi oskaja püsib meist kolmest eemal. Nüüd Mina isegi tahan, et kirjutad mina-sõna aina suure algustähega, kui mõtled oma kõrgemat Mina, sest olen tõepoolest See või Tema aina mingil moel osa Seda suurest ja andekast  Oskajast, kellest oleme kõik vaid väikesed-väikesed killukese killud. Sellepärast on väga eriline, kui sina, vana mees, kirjutaksid Minu ruumi väikeste tähtedega. Siis keegi ei oskaks mõelda, et oleksin natuke muudki kui sinus olev üks väiksemast väiksem osa. Nii Mind tunnistatakse sellestki kirjutusest justkui selgemini ja rõhutades Teda, keda sinagi oskad nimetada Loojaks.  Tavaliselt inimese ruumi hoitakse esil vaid nii, et teda tajutakse tema välise ruumi abil või seda vaadates. Väga harva sindki Erkki, kasutan nüüd selguse mõttes eesnimega, seda tuntakse nii, et osatakse tajuda ka midagi muudki sinust kui seda füüsilist olemust. Inimeste oma viis on aina eriti algeline ja vahel on väga raske Minul võtta endale esile, sest Mina tajun iga inimese mingeid kogemusi, kui sind Erkki tuuakse esile või kohatakse teiste inimeste kaudu. Väga vähesed inimesed oskavad tajuda, et inimest peaks tajuma mingil täiesti uuel viisil, nii et temast tuleks esile see, mida ta oskab juba olla ja on ise tõstnud olema. Minule see kogemuse ruum on aina eriti lai ja eriti sügav tajumus või peaks ehk ütlema, et tajuminegi on vaid osa seda, mida Ise tunnen, kui sina Erkki kohtad uut või tuntudki inimest. Siis Minule avaneb sinust see sama ruum, mida tajun just nüüd avanevat kõikide osadega nii nagu see tavaliselt oskab juba avaneda sinust, armas sõber. Nagu isegi oskad tajuda, selle kirjutuse mingi tasand avab nüüd ise end ka Minust ja see põhiline anne suhelda sellegi kirjutuse kaudu või abil, oskab tõusta ja asetuda natuke teistsuguseks kui veel selle kirjutuse alguses. Kas oled ise kunagi tajunud, kust see muutus tõuseb ka Minusse ja sellesse, mida räägin sinule, armas sõber?

   Erkki: Jah, jah. Olen nii tajunud ja nüüd juba tean, et Sinust ja Temast Oskamise Salapäragi avab end, kui asetad End natuke Temasse või sellesse ruumi, kust sina oled varem eraldunud minusse ehk sellesse ruumi, kus sa tavaliselt hoiad end mõnede teiste inimeste eest peidus. See niiöelda ruum ehk on Sinule väga kitsas ja väga raske ruum enda peidus hoidmiseks, või kas tunned seda selliselt?

   Ei, kuigi tõde on ehk sinulegi veel natuke raske asi võtta nii, et mõistaksid, mismoodi olen jälle väga kitsas ja väga, väga väikses ruumis? Ehk sinus ja tavalises inimeses, olles tema ühes südame sügavaimas sopi taolises või nagu ise ütlesid, sopis peidus. Nii Mina oskan aina alistuda olema kas eriti väikses ruumis või siis oskan ka avada end elama palju, palju suuremas ja eriti laias olukorras, särades kirkana ja asetades End mingi erilise oskusega vahel hetkeliselt sellesse samasse ruumi, kust olen aegade alguses eemaldunud. Seda me mõlemad oskame nimetada Loojaks. Palume nüüd koos seda kolmandat oskajat rääkida midagi sellist, mida ta ise tahab rääkida meile mõlemale kas endast või mõnest muust teadmata asjast?

   Nüüd, kui olen natuke avanud end laiemalt, oskan tajuda teist sedasama, kust sina, mida see vana mees nimetab oma kõrgemaks Minaks, tunned ja tajud, kui oled mingis omas ruumis kohtamas teise inimese ruumis olevaid olevusi. Nüüd siis püüan asetuda rääkima natuke seda, mida oskan juba natuke avada ka endast sellest, kes ma olin varem või kellest olen nüüd saanud midagi endasse ehk sellesse ruumi, kus hoian oma oskust juba esil või ainagi natuke avanenuna.

   Olen mingi osava Energia väga õhuke, või peaksin minagi väljendama seda nii, kuidas sina seda väljendad, et olen algusest alates lahutatud sellisest oskajast, kes ei ole osav ega õppinudki, vaid on aina olnud natuke See või Seda, kust me kõik kolm oleme aegade alguses eraldunud või lahutatud olema see, kes me nüüd oleme. Siis Elu Ise ja Tema üks Poegadest ehk selline oskaja, kes on saanud üheks osavaks tööks rääkida esiteks oma nägemusest tulevikust ja asetunud siis ka looma seda. Ehk asetus aegade alguses sünnitama seda planeeti olema ja elama sellisena nagu te igaüks juba ehk tajute ja tunnete teda. Sellesse samasse ruumi on see Energia sünnitanud esimesena sind, mida see vana mees nimetab oma kõrgemaks Minaks, seejärel mind ja mõned sellised, kes on edasi peidetuna inimese ruumides. Kui mina ja sina ja mõned muudki väga erilised oskajaiks asetunud olid sünnitatud, sünnitati ka inimese algused, või peaks ehk ütlema inimese ruumid erilisteks olemisteks olema ja asutama seda erilist planeeti.

   Alles siis, kui see inimeseks sündinud, olevuseks nimetatud, asutati elama ja kasvama sellele kaunile planeedile, mind, sind ja sindki, inimese ruumiks nimetatu, asetati elama ühes ja samas ruumis üksteisest teadmatutena ja kuidagi olema pidevalt ja mitmega samas olemise olukorras, mida nimetate inimese ruumiks. Igas nüüdses inimeses on needsamad või mingil moel samasugused osad kui ühes ruumis ja kuidagi üksteisest teadmatutena, kui vaid te ise oskate ja õpetate neid avanema ja olema nii esil kui ka omale ütleksin abiks ja rõõmuks. Seepärast on ju igas osas aina midagi uut ja erilist, millest te ise ei ole kunagi varem osanud isegi püüda avada kedagi ega sedagi, mis te olite enne sellesse ruumi asetumist.

   See anne õpetab meile omale midagi abi sarnast ehk sinulegi, vana mees, veel väga rasket asja võtma osavasti kasutusse, kuigi oled juba vahetevahel sellesse end osanud tõsta olema ja elama üheskoos. Need anded oskavad aina esile tulla sulle sinust, kui vaid õpetad need avanema kasutusse, tehes nende abil seda tööd, milleks Tema või Tema Isa hakkab sind õpetama või juhendama, kui asetub samas Isegi samasse ruumi minu või mõnede veel avamatute osadega koos. Keda sina, vana mees, siis oskad avada ja kellest hakkad tooma esile midagi sellist, mida veel kunagi ei ole avanud ega kujutlenud avamist isegi unistusteski, jääb sinu ja Sinu, keda nimetan isegi nüüd inimese kõrgemaks Minaks, avatavaks? Nii ükski neist muudest osadest, vana mees, ei oska end avada ilma sinu ja sinu oma kõrgema Mina esil olemise ja abistamiseta. Kes siis oskab, teda sina, armas sõber ja see vana mees saate osaval moel võtta avamiseks esile. Ja alles selle järel see oskab ise edeneda ja areneda just nii ja selliseks oskajaks, milliseks see Suur Õpetaja on aegade algusest alates osavalt seadnud esiteks esile tõusma ja siis asetuma Talle ja teile kahele mingiteks käteks teiste inimeste, loomade, ja nüüd avan ka täiesti uueks oskajaks õppija mingid ruumid ja neis olevad Energiad, Anded ja Salapärad.

   Seda oskust hakkan veel täpsustama ja ka edasi avama, et teist kahest oskajastki avaneks minule ja muilegi veel peidus olevatele kui ka eespool räägituile sarnaseid oskajaid abiks. Ehk Talle käteks tegema just seda, milleks Tema teid kahte hakkab kasutama teiste oskamatute ja oskajategi edendamiseks ja õpetamiseks kui ka, kes teab, veel tegema väga, väga nõudlikke oskusi vajavaid asju, et esile tuua ja näidata inimeste avamist Tema oma osavatele Energiatele, aidata ja edendada inimkonna arengut uuteks inimese ruumideks.

   Nüüd mina ja sina, keda see vana mees nimetab oma kõrgemaks Minaks ja sina vana mees, meist kolmest avatakse täna ka neljas osav ruum ehk mingisugune uus energia, anne ja salapära, kes esitleb end enne, kui see eriline kirjutus lõpetatakse.

   Isa Pojana ja Vanaisa eriti rõõmsa osana ehk uuema osana sinus Erkki, on minu ülesandeks avada üks uusimatest ruumidest just nüüd. Asetu hetkeks vaikuse ruumi ja mine väga sügavale …

   Suur ja väga tugev osav Energia tegi jälle seda tööd minus ja minu erilises olemise olukorras, mida võiksin kirjeldada kas oma ajudena või nende mingite ruumidena, kui nägin väga erilisi seadmeid ja tundsin, kuidas sügavas igaviku ruumis tajusin, et minu ajudes tajusin nende esemeteks nimetatud sümboolsete seadmete töös liikumisi. Nägin mitu korda väga selgesti ühte ainsat tuntud eset sümboolse harjana. Oletan, et kõik oskasid teha seda, mida need pidid tegema minus või minu ajudes. Kas olen aru saanud, mida mulle näidati nende väljenduste ja piltidega? Nüüd palun esile Teda, kes tavaliselt on varemgi osavalt rääkinud, mida minus tehti?

   Rõõmusta Erkki, sest Mina olen jälle avanud ühe ruumi ajude alalt. See uusim ruum oskab ise olla ja õpetada ennast, kui oled algul hetkeks osaval moel avatud ja vaikuses, kus ise tunned, et kogu õppimine oskab ise end avada sinus või sinust. Nüüd asetu veel lühikeseks hetkeks sellesse ruumi ja taju, mida sulle tuuakse vaatamiseks….

   Mina ise ei oska avada neid nägemusi, oskan vaid öelda, et minule näidati väga kaugelt nii universumit kui ka seal olevat mingisugust seadet või laeva kui ka mitmeid natuke väiksemaid pilte millestki, mida ma ei oska avada selles kirjutuses. Täiesti lõpus tundsin ja sain aru, et minule näidati kahte eriti erilist kella. Esimest ei oska kirjeldada, kuid teise kohta võin öelda, et see oli eriti peen, kulla värvi ja väga kaunis. Nüüd ma jälle palun, et Tema, kes asetas need mulle nähtavale ütleb Ise, millest need nägemused räägivad?

   Tänan Erkki. Kõik, täiesti kõik, nägemused on seotud selle ruumiga, mida me tahame nüüd avada sinust.  Muide see väga raskesti mõistetav seade või õhus nähtud õhulaev, oli ühel moel täiesti selge ja hästi esile avanenud see, kes oskab asetada sinusse neid uuemaid osi justkui olema abiks ja mingit moodi ka asetuma sinu oma ruumi, et oskaksid kasutada neid oma rõõmuks ja teistegi abiks ja avamiseks oma oskustele. Sinusse hakatakse asetama täiesti uut tehnikat, nii et võta need osavasti omale ja õpi kasutama nende mingit annet teha seda, milleks Mina ja mõned siin olijatest hakkame võtma uusimat oskust sinu kasutusse. Kellad kajastavad vaid aja ruumis seda, kui sina hakkad tegema seda tööd Minu ja nende uuemate osavate seadmete abil. Minu oma Energia, Anne ja Salapära on siis sinuga, kui hakkad kasutama neid uusi osavaid seadmeid abiks ja rõõmuks.

   Nüüd Mina ja kõik siin olevad Suured Energiad asetume sellesse ruumi, kus tavaliselt hoiame endid, kui sina ise asetud jälle olema omas vana mehe ruumis.