Videomeditatsioon nr. 267, 26.04.2026    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 20.04.2026: „Ühest ruumist võime kogeda või tajuda isegi väga suurt ja väga võimekat.”

Vaikuses olles tundsime väga pehmet surve- või puudutustunnet. Mõned meist nimetavad seda Elu puudutuseks või asumiseks meie füüsilisse kehasse. Kas Sina, Elu Ise, saad meile selle sündmuse avada, mis meis, inimestes sel ajal toimub ja kuidas Sina meid selles olukorras koged?

   Aitäh, Erkki, sa ise tead, kuidas seda asja õpetada igale olendile, kes on võimeline tunnetama Minu kohalolekut oma ruumis. Kuid ma võiksin ka natuke avada seda, millal sa suudad tajuda seda, mis Minult sulle üle kandub, kas peaksin ütlema võimet ja omamoodi oskust, mis suudab sulle tuua veidi enamat kui ainult seda, mida sa ise suudad tajuda Minu asumisena sinusse. See aspekt on teis sageli justkui märkamatult või mingil moel arvestamata jäänud.

Midagi muud kui ainult see, mida sa tunned omamoodi puudutusena või mõnikord veidi tugevamalt isegi omamoodi väga erilise paigutusena igas, absoluutselt igas ruumis sinus, kandub Minult teile inimestele alati üle. Selle konkreetse ülekande käigus kandub teile alati üle natuke Minust ja Minus elavast olemise salapärast. See oskuslik ülekanne elab seega edasi ja on võimeline muutma teis olevat raskust justkui millekski muuks või teistsuguseks. Minu oskuslik viis end teisse sel ajal asetada ja samal ajal teis olev veidi raskem ruum nihutatakse kõrvale. Teisisõnu, inimlik raskus suudab teist eemale liikuda ja Minust midagi väga pehmet ja alati ka natuke sarnast kandub  teile üle väga erilise teadmissalapära abil, mida Mina ise nimetan Valguse peegelduseks. Seega toimub teie füüsilises kehas alati väga tundlik muutus Valguse, st Minu ja Minus elava Teadmise ja Õppimise Salapära, suunas. Mina Iseendana tunnen alati ka seda oskust ja andekust, mis on sinus iga puudutusega avanenud, absoluutselt kõigilt, kes oskab ja kes mitte, aga on pisut oskamatu ja õppimata kogema ja tunnetama seda õrnust ja omamoodi keemiat, mis Minult sinu muutmiseks üle kandub.

Selles seisundis ei ole võimalik inimest eriti hästi muuta, isegi mitte aidata ega isegi tervendada, kui pole võimalik siseneda tema füüsilistesse olemise ruumidesse. Minu oskuslik nägemus inimesest on see, et ta hoiab end Minu eest varjatuna. See tähendab, et ta ei ole oskuslikult avanenud, et vastu võtta Minult isegi kõige väiksemat kingitust. Ehk abi oma arenguks, rääkimata endas lasuvatest koormatest vabanemisest, mida sageli nimetatakse ka haigusteks, valudeks ja vaevusteks ning mõnikord isegi mõneks muuks asjaks, näiteks puudeks või vaimseks raskuseks. Siis olen Mina alati veidi eemal, kui inimene pole suutnud või tahtnud Minule ja teistele Minus olevatele asjatundjatele, nagu Looja või Jeesus Kristus või isegi ükskõik milline teine ​​Meister, keda nimetatakse Suureks Õpetajaks, vähimalgi määral läheneda.

Selle all pean ma silmas, et see inimene pole piisavalt avanud oma ruumi kellelegi, keda nimetatakse oskajaks, isegi mitte inimesele, keda ma nimetan abistajaks, tervendajaks ja mõnikord, kes teab, ka suureks oskajaks, kes on avanud end inimese pojast või tütrest Meistri tasemel. Nägijad ja muud tüüpi niinimetatud oskajad ei suuda tavaliselt kedagi tõsta isegi sellesse ruumi, kuhu need, keda peetakse väga õrnadeks olenditeks, kes Minust eemalduvad, suudaksid endast teie, inimesteni, peaaegu mitte midagi tõsta. Pidage meeles, et see õpetus, mis on antud teatud viisil, on ainult kingitus, mitte vähimalgi määral kriitika, vaid tõeliselt hea, väga erinev võime, mis on toodud abiks kõigile, absoluutselt igale lugejale.

Te olete öelnud, et mingis seisundis võib inimene olla üks kas oma kõrgema Minaga või isegi Teiega, Elu Enesega. Kas saaksite ka selle asja avada?

 Jah, Teadmiste ja Õppimise Seadused on igavesed ja alati väga rõõmsad, kui inimene suudab tõusta niivõrd teadlikust ja õpetatud olekust, et teda saab aeg-ajalt üle viia ühte kahest olemise ruumist, isegi kui ta elab ikka veel inimesena inimeste seas. Pane tähele, kallis lugeja, et selles konkreetses ruumis ei saa peaaegu keegi teist, kes on sündinud inimestena, olla ja elada kuigi kaua. Inimene, kes suudab oma seisundi tõsta ühte kahest mainitud ruumist, saab sinna üle minna. Seega lubab inimese enda võime ja omamoodi salapära Mul avada talle aeg-ajalt esmalt madalaima ruumi ja mingil hetkel ka teisi ruume, millest ma nüüd loetlen vaid kõige olulisemad:
– Esiteks inimese kõrgem Mina, mingil hetkel Looja ruum, mõnikord hetkeks Kristuse ruum, üks Meistrite ruumidest, mõnikord ka paljusid, mida ma ise nimetan Looja Pojaks või Tütreks, Oma Elu Enda Pojaks, väga harva Tütreks, sest Tütar tavaliselt ei tõuse iseendaks, vaid asetub elama ilma soota Pojana.

– Ja lõpuks on ka inimese ruumgi võimeline end aeg-ajalt asetama ka Minu juurde olema ja elama kas natuke või natuke kauem, kuigi elaks edasi ka inimese ruumis, ütleksin enamjaolt.